Filmiarvustus: «Paddington 2» teeb silmanurga niiskeks ja südame soojaks

Kaader filmist. Foto: outnow.ch

Selle karuelulise koguperekomöödia – et mitte öelda aktsioonfilmi – retsept on lihtne: võtke Inglismaa, Hugh Grant, džentelmenliku käitumisega karu, ämbritäis headust, vangla, auruvedur ja peidetud varandus ning keetke tunni ja 43 minuti jooksul tõeliseks lastefilmiks.

Seiklus algab, kui Londonis elav karu Paddington tahab oma saja-aastasele tädile – keda ei kehasta Hugh Grant – sünnipäevaks Londoni vaatamisväärsustega raamatu kinkida. Kuna raamatus on kirjas vihjed kadunud aarde kohta, ihkab kõrvuni võlgades Hugh Grant raamatut endale.

Kogu raamatuga jantimise käigus satub karu vanglasse, kus sõbruneb kõrilõikajatega. Mängleva kergusega muudab ta vangla söökla prantsuse stiilis kohvikuks, kus pudrulaadse lobi asemel serveeritakse makroone ja šokolaadifondüüd, rääkimata lilleamplite kasutamisest viktoriaanliku kinnipidamisasutuse interjööri meeldivamaks muutmisel.