USA presidendi Donald Trumpi otsus Guantánamo vangla lahtihoidmise kohta võib osutuda kulukaks veaks, ütlesid neljapäeval väljaandele Guardian selle rajamise eest vastutanud ametnikud.
Guantánamo vangla lahtihoidmine võib olla kulukas viga (2)
2. veebruar 2018, 05:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President George W. Bushi ametiajal Guantánamo vangilaagri rajamisega tegelenud ametnike hinnangul on tegemist kalli ja ebatõhusa asutusega ning selle ülalpidamiseks on vaja sõjaväelasi, keda vajatakse rohkem kuskil mujal.
Endine vangilaagri peaprokurör erukindral Morris Davis ütles Guardianile, et Guantánamo vanglas hoitud kahtlusaluste kohtuasjade ja vangistuse oleks palju tõhusamalt saanud teostada USA föderaalasutustes ja seda ühtlasi palju väiksemate kulutustega.
Kuubal asuv vangla on läinud Ühendriikidele maksma umbes 6,5 miljardit dollarit.
Trump allkirjastas jaanuari lõpul täitevvõimu määruse Kuubal asuva kurikuulsa Guantánamo vangilaagri tegevuse jätkamisest. Määrus säilitab sõjalise kinnipidamisasutuse terroritõrjealase tööriistana. Trumpi otsus tegi lõpu eelmise presidendi Barack Obama kaheksa aasta pikkustele jõupingutustele laager sulgeda.
2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute järel Guantánamo mereväebaasis avatud vangilaager omandas USA eelmise presidendi George W. Bushi ametiajal kurikuulsuse jõhkraid ülekuulamismeetodeid kasutava kinnipidamiskohana, kus hoiti süüdistust esitamata terrorismis kahtlustatavaid.
Tipphetkel 2003. aastal oli laagris umbes 680 kinnipeetavat. Bush vabastas enne ametist lahkumist 2009. aasta jaanuaris või lasi üle viia umbes 500 vangi. Obama lasi üle viia 197 kinnipeetavat ja tema teise ametiaja lõpuks 2017. aasta jaanuaris oli laagris 41 vangi.
2016. aasta presidendivalimiste kampaania ajal ütles Trump, et tahab hoida vangilaagri avatuna ja "täita selle mõnede halbade tüüpidega".