/nginx/o/2018/02/11/7567071t1hc03f.jpg)
Keskkonnaministeeriumil on raskusi Euroopa Nõukogu olmeveekvaliteedi direktiivi tõlgendamisega, mistõttu pöördus ta direktiivi kohaldamisala küsimuses sotsiaalministeeriumi poole.
Ministeerium on hädas olmeveekvaliteedi direktiivi tõlgendamisega (1)
11. veebruar 2018, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleem tekkis seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse rakendamisega, mille järgi on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis teenindab vähemalt 50 elanikku. Sama seaduse teise punkti kohaselt ainult tootmise vajaduseks ettenähtud veevärgile ja -kanalisatsioonile ühisveevärgi seaduse sätteid ei kohaldata, märgib asekantsler Harry Liiv sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas.
Mõiste «50 elanikku» põhineb olmeveekvaliteedi direktiivi analoogial, mille kohaselt liikmesriigid võivad direktiivi sätete alt välja jätta olmevee, mis pärineb isiklikust veevarustusest jõudlusega keskmiselt kuni 10 kuupmeetrit ööpäevas või mida kasutab kuni 50 inimest.
Kuna praktikas on tekkinud probleeme ühisveevärgi seaduse ulatuse tõlgendamisega, on oluline täpsustada, kas tootmisettevõte, kus töötab üle 50 inimese, on hõlmatud joogivee direktiivi mõistega «50 inimest» või «50 inimese» all peetakse silmas vaid piirkonna elanikke.
Seetõttu soovib keskkonnaministeerium sotsiaalministeeriumi seisukohta, kas olmevee kvaliteedi direktiivis sätestatud «50 inimest» arvestatakse vaid piirkonna elanike alusel või sinna hulka kuuluvad ka tootmisettevõttes töötavad inimesed, sõltumata sellest, kas nad piirkonnas ka tegelikult elavad.