Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eurostat: Eesti jagab kultuuriraha heldelt

FOTO: Repro

Mai alguses üllatas värske kultuuriminister Rein Lang Eesti Kultuuri Koja inimesi teatega, et Eesti riik on Euroopas absoluutses esirinnas kultuurile tehtavate kulutuste protsendi poolest riigi muude kulutuste seas.

Kui näiteks Ühendkuningriik kulutab riigi ja kohalike omavalitsuste rahast kultuurile vaid 1,2 ja Prantsusmaa 1,7 protsenti, siis eesti kultuur saab avaliku sektori rahakotist endale 2,3 protsenti, näitavad Eurostati andmed.

Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets tõdes, et see on teada asi, et kultuurikulutuste osakaal majanduse kogumahust avaliku sektori kuludes on Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes suur.

«Absoluutarvudes on muidugi sotsiaalvaldkonna kulud oluliselt suuremad, kuid protsentuaalselt on riigi ja omavalitsuste kulud kultuurile tõesti teistega võrreldes märgatavad,» selgitas ta.

Need protsendid sisaldavad ka spordi-, religiooni- ja meelelahutuse arve, aga isegi ilma nendeta kulutab Eesti riik kultuurile Euroopas kõigist kõige suurema osa.

Kasemetsa sõnul on peamine erinevus võrreldes teistega, et meil toetab kultuuritaristu arendust suuresti just avalik sektor ning kultuuritegevust rahastavad suures mahus riik ja kohalikud omavalitsused.

«Mujal mängib hoopis olulisemat osa metseenlus, sponsorlus,» märkis Kasemets. «Võtame või Saksamaa või Ühendkuningriigi, kus ajalooliselt on kultuuri toetanud eraisikud ja erafirmad,» lausus strateegiadirektor, avaldades lootust, et ka Eestis hakkab erasektor kultuuri arendamisse rohkem panustama.

Kultuurikojaga kohtudes kinnitas minister Lang, et ettevõtted tahavad kultuuri toetada. «Eriti mis puudutab välisomanduses ettevõtteid,» lausus minister.

Kasemetsa sõnul ei tähenda suur protsent võrreldes teistega, et eesti kultuuril või ükskõik millisel teisel valdkonnal piisavalt raha oleks.  «Kulutuste kergekäeline lisamine praeguses keerulises majandusolukorras ei ole mõistlik,» ütles Kasemets. «Seepärast peab vaatama, millised on sisemised efektiivsusvõimalused.»

«Vaatame tõele näkku: meil on kõikvõimalikke kultuuriinstitutsioone hirmus palju,» ütles minister Lang kultuurikojaga kohtudes.

«Mida rohkem organisatsioone, seda suuremad kulud,» lausus Kasemets. «Efektiivsusega peab kindlasti tegelema ja siin oleneb valdkonna korraldusest, milline organisatsioonide võrk on kujundatud.»

Kultuuriministeerium annab endale selgelt aru, et me pole aastas 2007, mil raha oli kõigil laialt. Viimase kolme aasta jooksul on kulusid niigi koomale tõmmatud ning kokkuhoiukohta suurt pole.

Vastuolu tuleb sisse juba sellega, et kultuurihoonete – teatrite, muuseumide jms – ülalpidamine läheb aasta-aastalt kallimaks, kuid kultuurist osa saada tahtvate inimeste sissetulekud on aina vähenenud.

Kohtumisel kultuurikojaga läks kõige tulisem arutelu lahti pärast arhitekt Ülar Marki küsimust, mil viisil on Langil plaanis ergutada erasektorit kultuuri rohkem toetama.

Lang nentis, et võib ju vaielda näiteks erisoodustusmaksu üle, kuid tegelikult on küsimus väärtushinnangutes. «Sporti toetavad Eesti ettevõtted hirmsat moodi ja kõikvõimalike meetoditega,» tõdes ta. «Miks seda ei tehta kultuuriürituste puhul, on jällegi miljoni dollari küsimus.»

Eesti riigi panused

•    Eurostati andmeil kulutavad riik ja omavalitsused Eestis suhteliselt rohkem nii sise- kui väliskaitsele, aga ka haridusele.

•    Kaitsekulutuste poolest on Eesti 2,2 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust (SKT) Kreeka (3,6)  ja Ühendkuningriigi (2,7) järel lausa 3. kohal.

•    Avaliku korra kaitsele kulutame SKTst 2,4 protsenti, millega oleme 4. kohal pärast Bulgaariat (3,1), Ühendkuningriiki (2,8) ja Slovakkiat (2,6).

•    Neljandal kohal on Eesti ka hariduskulutustega – riik ja kohalikud omavalitsused kulutavad haridusele 7 protsenti SKTst. Meist eespool on Taani, Rootsi ja Küpros.

•    Pigem tabeli eesotsas oleme ka looduskaitse näitajaga – protsent SKTst, mis annab koos Hispaaniaga 7.–8. koha. Siin panustab enim Malta, aga pisut rohkem ka näiteks Ühendkuningriik.

•    Näiteks sotsiaalkulude poolest oleme aga oma 15,7 protsendiga tagantpoolt seitsmendad. Tervishoiule kulutatu poolest oleme 8.–9. kohal – paraku samuti tagantpoolt arvestades.

Allikas: Eurostat

Tagasi üles
Back