Eksperdid: valitsuse tööd pole võimalik hinnata, sest nende tööl pole tulemust

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Peaminister Jüri Ratasel on põhjust murelik olla.

FOTO: Ttairo Lutter

Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis algatus Riigireformi Radar heidab valitsusele ette strateegilise juhtimise ja koostöö puudumist ning seetõttu polnud võimalik valitsuse tööle viimases kvartalis hinnet anda, sest edasiviivate otsuste ja tegevuste puudumise tõttu on töö reformiga sisuliselt tegemata.

Mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo tõdeb otsust kommenteerides, et radari kolleegium on riigireformi hindamisega tõsiselt hädas. «Kui me meenutame 2017. aastal valitsusele antud hindeid, siis need olid kahanevas järjekorras 3, 2 ja 1. Viimati sai valitsus 1, aga sel korral edasiminekut võrreldes eelmises kvartalis antud kesise hindega ei ole. Pigem vastupidi,» rääkis Jüristo. Seetõttu  otsustati hinne üldse andmata jätta, sest töö on sisuliselt tegemata.

 Valitsusele heidetakse ette strateegilise juhtimise, koostöö ja visiooni puudumist ning poliitikakujundamise vähikäiku. «Valitsus deklareerib avatud valitsemist, mis peaks tähendama tõenditele rajatud ja läbipaistvat otsustamist, alternatiivide kaalumist ja selgust  tehtud valikutes. Tegelikult ei ole paljusid poliitprojekte piisavalt analüüsitud,» rääkis mõttekoja juht.  

Näiteks ei hinnatud ega selgitatud korralikult üürimajade programmi, riigipalgaliste töökohtade väljaviimise, tasuta maakonnatranspordi ja maksumuudatuste mõjusid. Madal poliitikakujundamise kvaliteet ja kesine kommunikatsioon on Radari kolleegiumi hinnangul samuti suur murekoht.

«Valitsuse tähelepanu on protsessidel – koondatakse 10 inimest, viiakse 1000 töökohta pealinnast välja – puudub aga selgus, miks seda tehakse, mis on algatuste mõju ja kas need aitavad meil lahendada probleeme, millega riik tegelikult lähitulevikus silmitsi seisab? Vastus ja vastutus peaks olema tervel valitsusel, mitte üksikutel ministritel,» leidis Praxise juht.

 Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar tõdeb, et reformi sildiga tegevusi teostatakse projekti korras. «Valitsus on saanud hästi hakkama ühe suurprojektiga – omavalitsuste liitmisega. Riigiaparaadi reformimisel on aga tarvis järgmisi mõjukaid algatusi,» ütles Tamsar.

Tema sõnul peab reform peab olema alguse ja lõpuga ettevõtmine, mille käigus parandatakse läbimõeldult ära riigikorralduse olulised kitsaskohad.

Õigusloome mahu ja bürokraatia otsustav vähendamine on potentsiaalselt suure mõjuga ettevõtmine, mis kahjuks on jäänud sõnadeks. «Tuleks vältida olukorda, kus iga tühistatud bürokraatianõude kohta luuakse kaks uut,» sõnas Tamsar.

Pärast eesistumise lõppu oodati valitsuselt kiiremat liigutamist ka riigireformi vallas, aga siiani kordub Tamsare sõnul punase niidina sama etteheide – üksiktegevused ja riigihalduse rutiinne putitamine domineerivad visiooni üle.

«Jääb mulje, et omavahel nõrgalt seotud algatustel puudub tugev kooshoidja ja eestvedaja ning poliitilistel ajenditel heidetakse väärtustel põhinev juhtimine lihtsasti kõrvale,» sõnas tööandjate keskliidujuht Toomas Tamsar.

Riigireformi radari kolleegiumi hinnangul on Eesti lähituleviku võtmeküsimus, kas praegune valitsus tahab ja jõuab riigireformile elu sisse puhuda. Kui ei, siis kanduvad ootused juba uuele valitsusele.

«Vara alanud valimiskampaania kontekstis on meil selge ettepanek, et koalitsioon lähemal ajal otsustaks, kas nad suudavad defineerida, mida riigireform võimuliidu jaoks tähendab ja leppida kokku, mida veel üheskoos enne järgmisi valimisi ära tehakse või jäetakse see ülesanne järgmise parlamendikoosseisule puremiseks,» sõnas Tamsar.

Tagasi üles