Idapiiri väljaehitamine üks viimase aastate olulisem riiklik taristuarendus, kus järeleandmisi teha ei saa, sõnas peaminister Jüri Ratas täna pärast Luhamaal Eesti idapiiri ehitustöödega tutvumist.
Peaminister Ratas: idapiiri ehitamisel järeleandmisi teha ei tohi
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
3. aprill 2018, 14:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister rõhutas, et idapiir on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiir, seetõttu on projekteerimisest saati olnud tegu suure ja ambitsioonika projektiga.
Veebruaris valminud ehitusprojektist selgus aga, et piiritaristu väljaehitamine muutub esialgsest hinnangust oluliselt kallimaks. Ratta sõnul arutas valitsus täpsustunud investeerimisvajadusi ja otsuas idapiiri taristu rajamisega edasi liikuda.
«Idapiiri väljaehitamine toob meie käsutusse radarid, sensorid ja videoseire võimekuse ning uudse tehnoloogilise lahendusena ka mehitamata lennuvahendid. Nende kõrgtehnoloogiliste süsteemide rakendamine on hädavajalik aitamaks piirivalvuritel oma tööd veelgi paremini teha,» selgitas peaminister.
Piiri väljaarendamine on mitmeetapiline projekt, mille käigus rajatakse piiririba taristu ja ehitatakse välja tehnilised valvesüsteemid ning arendatakse ja häälestatakse vajalikud infosüsteemid. Sel aastal viiakse läbi maismaapiiri väljaehitamise hanked ning tuleval aastal peaksid senise kava kohaselt algama ehitustööd. Samal ajal hakatakse järk-järgult arendama tehnilist seirevõimet.
Eesti Vabariigi idapiir on kokku 338,6 kilomeetrit, millest 135,6 km on maismaapiir. Valmiv idapiir on plaani kohaselt terves ulatuses kaetud tehnilise seire- ja valvevõimekusega.