Eestlastest on saanud kivisõbrad

Kristallide esoteerilised ja geoloogilised omadused - võrdle neid artikli lõpus olevas graafikus.

FOTO: Ekraanitõmmis

  • Kristallipoode üha sigineb.
  • Eestlaste lemmikkivideks on roosa kvarts, ametüst ja mäekristall.
  • Tegelikult on kvarts ka tavaline ehitusmaterjalide koostisosa.
  • Vahel võib aga kaunis kristall poeletil olla lihtsalt klaasitükk.

Usuleiged eestlased on leidnud kirikule müstilise alternatiivi – poolvääriskivid. Kui kristallimüüjate argument on kivide esoteeriline vägi, siis geoloog räägib, kuidas kristall poeletil võib olla lihtsalt jääkmaterjali või klaasitükk. See aga ei tähenda, et kivi uskujat aidata ei võiks. 

Viimaste aastate jooksul on huvi kristallide vastu Eestis plahvatuslikult kasvanud. Kiire veebiotsinguga leiab pea igast suuremast Eesti linnast mõne poe, kus müüakse esoteerilisi tooteid: kive, amulette, ehteid, tarokaarte, pendleid ja muid väetooteid. Lisaks tegutseb hulganisti e-poode. Esoteerikakaupluste aastakäive ulatub üheskoos mitme miljonini.

Poolvääriskividega äritseva kristallistuudio Klaarsus omanik Leie Klaari sõnul vajavad inimesed oma ellu midagi, mis on käega katsutav, mis neid toetab ja nendega kaasas käib.

Klaar selgitas kristalliäride siginemist lihtsalt: inimesed otsivad mingit uut väljundit või alternatiive rutiinsele üheksast viieni tööle. Vaadatakse, et kristalliärikatel läheb hästi – hakkaks ka!

 

Selleks, et kristallide maailmaga side luua, ei pea kristallimüüja Klaari sõnul geoloogiat või mineraloogiat õppima. Teadmised mööda külge maha ei jookse, aga kõige olulisem olevat tema sõnul isikliku kontakti olemasolu. «Ei ole midagi sellist, et pead käima Sigatüüka viiendas bees,» ütles Klaar naljatades, et side kristallidega võib tekkida ka neil, kelle esivanemad pole seitsmendat põlve kristallidega tegelenud.

«See kõik on väga isiklik,» sõnas kivimüüja, märkides, et mõni tutvub kristalliga seda pikemalt käes hoides, mõni nuusutab seda või tunnetab pendliga. Ühele sobib üks kristall, teisele teine. Kellelegi kingitust otsides tuleb aga poes ringi vaadates mõelda selle peale, mida ta kingituse saajale tahab soovida. «Kui mõtled soovile ja vaatad ringi, siis üks kivi tõstab peagi justkui käe, et «mina tulen!»,» kirjeldas Klaar.

 

Eestlaste lemmikkivid on Klaari hinnangul roosa kvarts, ametüst ja mäekristall, sest need on kõige tuntumad. «Metafüüsiliselt rääkides on kõik peale seleniidi ka leebed ja sobivad kõigile,» sõnas Klaar. Mõne kiviga kõik nii lihtne polevat.

«Vahel valib inimene liiga suure ja võimsa kivi ning avastab kodus, et ta ei saa seal sellega ollagi,» hoiatas poolvääriskivide müüja. Kristallistuudio polevat kommipood, kust valimatult midagi kaasa haarata.

Teadur osutab platseeboefektile

«Kõigepealt tuleks ikka mõelda, mis elus toimub,» õpetas Klaar, toonitades, et kõik on väga subjektiivne. Roosa kvarts on tuntud kui armastuse kristall, kuid Klaari sõnul ei tasu jääda raamatukirjeldustesse kinni. Mõnel võivat roosa kvarts hoopis silmad terveks ravida!

«Teaduslikult ei ole ühtegi põhjust eeldada, et kivimid/mineraalid omaksid müstilisi või tervendavaid omadusi,» sõnas Tartu Ülikooli geoloogia teadur ning mineraloogia õppejõud Peeter Somelar.

«Need on meid ümbritsevas elukeskkonnas väga tavalised. Näiteks kvarts kui üks levinumaid mineraale maakoores on tavaline koostiosa erinevates ehitusmaterjalides: ehitusliiv, betoon, killustik, klaas. Võiks ju eeldada, et olles ümbritsetud erinevatest levinud kivimitest/mineraalidest, peaksime tundma nende positiivset mõju iga päev?» arutles teadur.

Somelar tõdes siiski, et millegi parandavasse võimesse uskumine ei pruugi tähendada midagi halba. «Samas on teaduslikult tõestatud, et kui inimene väga millessegi usub, siis see ka võib teda aidata – platseeboefekt.»

Inimeste uskumused kividesse või mineraalidesse geoloogi ei üllata. Pigem vastupidi. On ju eestlased läbi ajaloo olnud küllalt tugevalt «maausku» ja sedalaadi veendumused on küllalt populaarsed olnud tänapäevani.

«Selles mõttes on Eesti hea pinnas, kus mineraalide müstilisi ja esoteerilisi omadusi turustada. Seni kuni asi piirdub mõistliku hinna eest kivide ostmisega, siis miks ka mitte kive osta ning kaasas kanda,» hindas teadur.

Kas tead, mida ostad?

Kui aga kive müües väidetakse, et selle kandmisega saab haigest inimesest terve ja seetõttu jäetakse arsti juurde minemata, ei ole asi õige, arvab ta. Samuti on Somelar kindel, et nii nagu on küsitav ühe konkreetse religiooni õpetamine koolis, ei ole seal ka kohta esoteerikale.

Somelar rõhutab, et paljude kivide määramine on kogenud silmale tegelikult üsna lihtne ning seda oleks vajalik ka teha. «Sageli satuvad müügiletile palad, mis ei ole vastavuses nimesildiga. Ka poemüüja või omanik ei pruugi olla piisavalt pädev ning sageli piirdub määramine lihtsalt visuaalsete sarnasuste leidmisega. Eriti raske on aga eelnevalt lihvitud palade määramine, millel puuduvad mineraalile tüüpilised omadused ja mille tõttu võivad sattuda letile tegelikult lihtsalt klaasitükid.»

Kuidas suhtuda, kui müüakse vale asja millegi muu pähe, jääb ka Somelari vaates natuke segaseks. «Üks asi on need omadused, mida kristallidele omistatakse, aga kui see ei ole isegi see kristall, siis on inimene ju ikkagi justkui petta saanud. Isegi kui ta ise usub klaasitükki samamoodi nagu päris kristalli.»

Teisalt, kristallipoodidega koostöö suhtes on teadlased üldjuhul küllalt skeptilised. «Eks meid on kutsutud küll kristallidest rääkima, aga üsna ruttu tulevadki n-ö käärid sisse, sest esoteerika ei sobitu meie teaduslike vaadetega. Me natuke kardame ka seda, mis sellised selgitamas käimised kaasa võivad tuua – lõpuks võidakse hakata väitma, et teeme koostööd Tartu Ülikooli teadlastega. See paneb meie teadusele oma ringkonnas päris olulise märgi külge. Peame ka seda kaaluma,» rääkis Somelar teadlaste murest.

Maailm kristallidest tühjaks ei jää

Geoloogiale kristallide populaarsus Somelari sõnul märkimisväärset mõju ei ole avaldanud. «Tihtipeale on poodides müüdavate kristallide päritolu seotud mõne teise mineraali kaevandamisega või piirkondadega, kus kogumine toimub kaevandamisel tekkinud jääkmaterjalist,» kirjeldas geoloog.

Näiteks leidub kvartsi või teisi silikaate hüdrotermaalsete soonte puhul, mis sageli sisaldavad vaske, hõbedat või kulda. Need nn üle jäänud kristallid on majanduslikult vähetähtsad, aga visuaalselt ilusad.

Ta lisab: «On terve rida riike, kus inimesed elatuvad mägistest piirkondadest mineraalide või kivimite kogumisest. Ühtlasi aga ei ole geoloogilisest aspektist esoteerika populaarsuse mõju looduskeskkonnale kuigi suur.»

Ka ütleb Somelar, et ei ole veel kohanud kedagi, kes geoloogiat just suure esoteerikahuvi tõttu õppima oleks tulnud. Samas lisas ta, et vabaainena võtab mineraloogiat tõesti ka «kaugemate» õppekavade inimesi, kelle puhul võib huvi kristallide vastu otsust mõjutada.

«Geoloogid vaatavad lihtsalt füüsikalis-keemilisi omadusi, meie aga võnkesagedust, mis on nii kristallidel kui inimestel,» sõnas Tallinna lähedal Haabneemes asuva kristallipoe Klaarsus juht Leie Klaar, kelle kliendid on enamasti naisterahvad vanuses 20-50.

Mis puutub skeptikutesse, siis leiab Klaar, et nemad ei anna kristallidele isegi mitte võimalust. «Nad ei ole tavaliselt proovinud. Nad ei taha kristallide võimu endale tunnistada. Nende maailm kipub olema poolik ja vaatenurgad jäigad.» Kui ei taha, siis ei peagi uskuma, aga «sada protsenti jama» öelda on samuti tema sõnul ülekohtune.

Küsimuse üle, kas võib ehk väga üldiselt geoloogide ja kristallisõprade ühise joonena välja tuua armastuse kivide ja mineraalide vastu, Somelar naerab. «Muidugi on olemas palju väga ilusaid kive! Mul on ka kodus palju ilusaid kive, lausa nii palju, et elukaaslane on kategooriliselt keelanud neid juurde tuua. Kui neid riiulis vaatan, läheb tuju alati paremaks. Selles mõttes võib ju öelda küll, et aitavad!» sõnas geoloog lõpetuseks lõbusalt.

***

Esoteerilised sitakivid ehk komejantlik vaade kiviusule

Diskussioonis teadus versus esoteerika, on olemas ka kolmas, humoristlik osapool. Eestlaste kiviusu üle ironiseerib Tartu noormees Madis Must oma esoteeriliste sitakividega.

Esoteerilised Sitakivid Facebooki leht.

Esoteerilised sitakivid on kõvemat sorti lapikud kivid, mis mahuvad kenasti pihku, taskusse ja kasvõi suhu, kui selline tahtmine peaks tekkima. «Originaal-sitakivile» on peale graveeritud sõna «sitt» ja teisel poolel ilutseb iseloomulik ekskremendi kontuur.

«Hetkel on suurem osa kive pärit Lätist, kuna ma lihtsalt elasin seal, kuid järgmine suurem laar tuleb ikkagi Eestist leitud kividest,» lubas Must ja lisas, et Lätis leidub rohkem ka neid sobilikke kõvemaid kive (valefaktide vältimiseks ei too me igaks juhuks välja, mis kividega täpsemalt tegu on. Sitakivi on sitakivi). Eestis on lademetes pehmeid liivakive, millele on keerulisem kujutisi peale graveerida. Pealekauba, lähedalt toodud kivid peaksid kohalikele ikka tähendusrikkamad olema kui kauges Indias või Brasiilias kahtlaseid teid pidi kaevandatud kivid. Kivide võnked, energiaväljad ja ökoloogiline jalajälg on kohalike kivide puhul meiega ilmselt rohkem sünkroonis.

Kui muu ei aita, aitab sitakivi

Esoteerilised sitakivid aitavad toote kirjelduse järgi põhimõtteliselt kõige halva vastu ja samas kõikvõimalikele headele asjadele kaasa: parandab silmanägemist, soodustab seedimist, toob head energiat, omanik võib saada miljon eurot, oskuse lennata ning armastuse ka pealekauba ja nõnda edasi. Kusjuures uskumine siin ei loe. Sitakivi pidavat töötama igal juhul.

Must müüb sitakive tavaliselt laatadel, kuid neid saab osta ka tema Facebooki-lehe kaudu.

«Tegelikult oleks päris lahe, kui mu kive võtaks müüki ka mõni esoteeriline poekett,» arutles Must, et see viiks huvitava dialoogini esoteerika piiride või piirituse üle. Seni pole aga ükski pood sellisel viisil sitakivide vastu huvi tundud, kuigi Musta kinnitusel on nii mõnigi nõid ja teadjamees, hoolimata kivide humoorikast tagamõttest, tunnetanud neis kivides müstilist väge või lausa... soojust.

Sitakivi soetaja hindab huumorit

«Minu arvates ongi nali see, mis on esoteerikast puudu. Robustsust on vaja. Mina oma tegevusega pakun lisaväärtusena suhtumist, et kõike ei saa tõsiselt võtta ja naerda peab ka (enda üle) oskama,» jutustas Must, et ta ei taha esoteerilist maailmavaadet otseselt rünnata, kuid pakub mõne jaoks ehk liigtõsise teaduse ja teise jaoks väga raskesti hoomatava maagia vahele kuldseima kesktee: huumori.

Kuigi Must ise on esoteerika suhtes skeptiline, tunnistab ta, et sellest võib mingil määral inimesele tõepoolest kasu olla ka. Aga ainult ajutiselt. «See on justkui poolik usk ja sellel pole minu arvates suurt üllast eesmärki. Kiviusk on egoistlik, seal tegeldakse justkui kõrgemate teemadega, aga rahu ja armastust otsitakse kivide abil ainult iseendale,» põhjendas Must.

Madis Musta kirjelduse järgi on keskmine sitakivi ostja vanuses 25–40 eluaastat. Nende hulgas on meeste- ja naisterahvaid võrdselt ning pealiskaudsel hinnangul on tegemist heal elujärjel olevate inimestega, kelle jaoks on sitakivi justkui vaikne protest esoteerilise hulluse vastu.

 

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid koostasid artikli kursuse «Veebiajakirjandus ja tekstiloome» lõputööna.

Loe ka neid

Tagasi üles