/nginx/o/2018/02/17/7593023t1h4924.jpg)
Välisminister Sven Mikser astus kaudselt vastasseisu Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, kommenteerides viimase Vene-meelset avaldust seisukohaga, et Moskvaga suhtlemisele seab piirid Venemaa tänase juhtkonna käitumine.
Mikser: Venemaa käitumine seab temaga suhtlemisele piirid (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Liidu tugevus seisneb demokraatia, õigusriikluse ja põhivabaduste austamises. See, et tänase Venemaa juhid samu alusväärtusi ei jaga, seab kindlasti piirid sellele, kuidas Euroopa saab Kremliga suhelda,» ütles Mikser oma kommentaaris. «Alles siis, kui Vene liidrid asuvad järgima rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, saame rääkida suhtlemisest «võrdsetel alustel»,» lisas Eesti välisminister.
Juncker ütles laupäeval avaldatud intervjuus Hollandi ajalehele Trouw, et peab Venemaa presidenti Vladimir Putinit «oma sõbraks» ning avaldas arvamust, et ilma Moskvata mingit Euroopa julgeolekuagendat olla ei saa ja Euroopa kontaktid Venemaaga tuleb taastada.
«Euroopa peab Venemaaga rääkima tugevalt, ühtselt ja põhimõttekindlalt positsioonilt, Venemaast peame aga rääkima ausalt ja ilma liigse soovmõtlemiseta. Olen nõus Junckeri tõdemusega, et Venemaa mängib Euroopa julgeolekus olulist rolli, kuid kahetsusväärselt on see roll tänasel päeval valdavalt negatiivne,» märkis Mikser välisministeeriumi pressiteenistuse edastatud kommentaaris.
Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet: Junckeril tuleks end kokku võtta
Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet (Reformierakond) ei nõustu Junckeri hoiakutega Euroopa-Vene suhete osas ega ka seisukohaga, et Euroopa on nõrk.
«Kes siis veel, kui mitte Juncker peaks tegelikult olema see, kes seisab Euroopa tugevuse ja strateegiliste huvide eest, mitte ei võta allaheitlikku positsiooni ega kasuta Euroopat pisendavat retoorikat. Selline lähenemine Euroopa Komisjoni presidendi poolt on nii sisuliselt kui vormiliselt vale,» kirjeldas Paet.
«Euroopa on maailma üks jõukamaid ja tugevamaid piirkondi, ELi seesmine koostöö riikide vahel on täiesti unikaalne ning Euroopa Komisjoni ja ta presidendi ülesanne on seda maksimaalselt ka rahvusvahelistes suhetes kasutada ning veelgi tugevdada. Mitte võtta allaheitlikku positsiooni,» lisas Paet.
Paet toonitas, et Euroopa Liidul on tugev potentsiaal olla maailmas jätkuvalt juhtiv jõud, kui seda vaid ise tahetakse ning oskuslikult käitutakse. «See puudutab ka ELi suhteid Venemaaga. Lugedes Junckerit, siis tundub, nagu oleks meelest läinud, kes okupeeris rahvusvahelist õigust rikkudes Krimmi, kes peab sõda Ida-Ukrainas, kes toetab sõjaliselt Assadi režiimi Süürias ja on vetostanud kõik ÜRO Julgeolekunõukogu Süüria-teemalised resolutsioonid, kes on võtnud ära territooriumi Gruusialt ja poputab neil aladel pseudoriike, kes hoiab oma sõjaväe kohalolekuga pinget Moldovas jne jne. Venemaa on see riik.»
Europarlamendi saadiku sõnul on Junckeri asi tagada, et ELil oleks maksimaalselt ühtne välis- ja julgeolekupoliitika ja seda ka Venemaa osas ning mitte unustada või alatähtsustada näiteks Venemaa tegusid viimase viie aasta jooksul, mis on otseses vastuolus Euroopa väärtustega inimõiguste ja vabaduste kontekstis. «Sellel peab põhinema ka ELi selgepiiriline ja ühtne poliitika Venemaa osas. Mitte vastupidi - et ükskõik, mida Venemaa teeb, EL peab müts peos paluma armulikkust ja lahkeid suhteid,» lisas Paet.
«Normaalseteks suheteks on vaja mõlema poole tahet ning Juncker peaks seda tegelikult teadma, et ELi taha pole see kunagi jäänud. 2014 Krimmi okupeerimisega keeras Venemaa neis suhetes uue ja kehva lehekülje. Mitte Euroopa. Seega tuleks Euroopa Komisjoni presidendil end kokku võtta ja juhtida Euroopa Liitu enesekindlalt ning lähtudes Euroopa strateegilistest huvidest,» ütles Paet kokkuvõtteks.
Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam: Juckeri avaldus pole mingi üllatus
Juncker rõhutas Venemaaga suhete taastamise olulisust ning avaldas arvamust, et Euroopa julgeolekust ei saa rääkida ilma Venemaad kaasamata. «Venemaa on oluline tegija. Ei ole mingit julgeolekuarutelu Euroopas ilma Venemaata. Mulle ei meeldi praegune külma sõja retoorika,» ütles Juncker intervjuus Hollandi meediale.
Tunne Kelam (Isamaa ja Res Publica Liit) sõnas, et külma sõja retoorika pole mitte põhjus vaid tulemus. «Selline ebanormaalne olukord pole kindlasti mitte Euroopa Liidu ja lääne demokraatiate vigu,» sõnas Kelam, «see on härra Putin, kes on lõhkunud Ukraina agressiooni ja Krimmi annekteerimisega rahvusvahelise suhete süsteemi, mis kehtis 1975. aasta Helsingi julgeoleku- ja koostöökonverentsist.»
Viimased kolm aastat on Kelami sõnul näidanud, et asi pole Ukrainas või Balti riikide ohustamises vaid asi on kogu Euroopa ja lääne demokraatia ohustamises. «Seda näeme küberrünnakutes ja valimistulemuste mõjutamises,» ütles ta.
Kelam jätkas, et Junckeri avaldus pole mingi üllatus. «Tunneme Euroopa Parlamendis ja institutsioonides selgelt, et tugevad jõud nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Kreeka ja Küpros on kõigele vaatamata huvitatud Venemaaga suhtlemisest ja loodavad, et ärisuhteid saab parandada ja usaldust võita, kui teha head nägu ja järeleandmisi,» rääkis Kelam. Kelami sõnul on küsimus, kui kaugele järelandmised võivad minna.
Kelam toonitas, et Junckeri seisukoht pole ametlik. «Võib-olla Hollandi ajaleht andis talle tõuke, et oma sisetundeid või vastuolulist käärimist välja pursata. See näitab muidugi jätkuvaid illusioone Venemaa suhtes,» ültes Kelam, «sest asi pole Venemaas vaid konkreetses Venemaa valitsuses.»