/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2011/04/20/562583t1h40b8.jpg)
Minister Jaak Aaviksoo saatis täna «Eesti haridusstrateegia 2020» konverentsil esinedes haridusekspertide pihta teravaid kriitikanooli, kuna tema hinnangul võiksid eksperdid uute suuri lisakulutusi nõudvate revolutsiooniliste strateegiate koostamise asemel keskenduda sellele, kuidas olemasolevat süsteemi efektiivsemaks muuta.
Hariduseksperdid on Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel valmis saanud uue haridusstrateegia kavandi aastaks 2020 ning täna toimus Botaanikaaias selle viimane avalik arutelu osapoolte vahel enne, kui see esitatakse juunis haridus- ja teadusministeeriumile.
Aaviksoo sõnul tekkis temal seda viieleheküljelist dokumenti lugedes kolm tugevat assotsiatsiooni: esiteks tuli tal meelde populaarne muusikapala «Mis värvi on armastus», teiseks seostus tal sellega Suur Prantsuse revolutsioon ning kolmandaks Albert Camus´«Sisyphose müüt».
Aaviksoo sõnul on Eesti haridust viimase kümnendi jooksul väga põhjalikult reformitud, koostatud on paljusid erinevaid strateegiaid ning tänaseks on Eesti saavutanud taseme, kus meie hariduskulutused moodustavad seitse protsenti SKP-st ehk 14 miljardit krooni ning sellega oleme me Euroopas Taani, Rootsi ja Küprose järel hariduskulutustelt neljandal kohal.
«Ometi pole mitte keegi peaaegu mitte millegagi rahul,» tõdes minister. «Aga miks siis? Miks enamikus ettepanekutes, mis jõuavad mu lauale, hädaldatakse, et raha pole?»
Aaviksoo sõnul peaksid hariduseksperdid endalt küsima, kas iga külvatud kroon kannab tänaseks tarkusetera. Ja kui see nii pole, siis enne, kui minnakse uusi rahasid küsima, tuleks vastata küsimusele, miks?
Aaviksoo sõnul sooviks ta haridusekspertidelt rohkem tarka nõuannet ja vähem hoiakut, et kõige eest peab vastutama ja maksma riik.
Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ning haridus‐ ja teadusministeerium sõlmisid 2009. aasta septembris kolmepoolse kokkuleppe, mille põhjal alustati ettevalmistusi Eesti haridusstrateegia 2012-2020 koostamiseks. Tänaseks on ekspertrühmad välja töötanud strateegia kavandi, mis kirjeldab nende arusaama Eesti hariduse kesksetest väljakutsetest järgmisel kümnel aastal.
Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab haridusekspertide hinnangul Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine isiksusekeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega ning uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks.
Strateegia kavandiga saab lähemalt tutvuda SIIN.