Reps alluvatele saadetud kirjas: kriitilistele signaalidele tuleb tähelepanu pöörata (1)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond).
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond). Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps saatis täna haridusministeeriumi töötajatele kirja, milles kutsus üles probleeme isekeskis lahendama.

«Head kolleegid! Haridus- ja teadusministeeriumi tegevus pakub igapäevaselt avalikkusele ja meediale suurt huvi ning ei möödu ühtegi päeva, kui ei ilmuks meie kohta kümneid kajastusi, mis valdavalt on sisulised ehk puudutavad meie töövaldkondi. Täna on teisiti,» alustas Reps (Keskerakond) oma kirja.

«Postimehes on ilmunud artikkel «Elektrit täis aasta haridusministeeriumis». Vaatamata särtsakale pealkirjale teeb see lugu meid murelikuks,» kirjutas minister, lisades, et kriitilistele signaalidele tuleb pöörata kohast tähelepanu.

Repsi sõnul ei ole mõtet teha etteheiteid endistele kolleegidele, kes on otsustanud muret jagada lehelugejatega. «Paraku kahjustame sellega iseennast, oma organisatsiooni ja meie riiki. Teisisõnu: maailma parimat haridussüsteemi (teisi valdkondi muidugi ka) kureerivat maailma parimat ministeeriumi.»

«Seega on mul ettepanek: püüame edaspidi oma mured ja probleemid lahendada isekeskis. Lõppkokkuvõttes võidame sellest kõik,» lisas minister. 

Postimees kirjutas täna, et viimane aasta on haridusministeeriumis olnud pingeline. Märtsis ametisse asunud kantsler Tea Varraku juhtimisel on tehtud rida ümberkorraldusi: tõmmatud ametnike arvu kokku, liidetud osakondi ja osa neist on kolinud Tartust Tallinna. Muudatused ja viis, kuidas neid tehti, on ministeeriumi töötajate seas tekitanud küsimusi.

Haridusministeerium oli 2017. aastal ka kõige suurema kaadrivoolavusega ministeerium. Tänavu on haridusministeeriumist lahkunud kokku 18 inimest, neist kaheksa koondati, kaheksa lahkus omal soovil ja kaks muul põhjusel.

Aasta jooksul on vahetunud ka mitu osakonnajuhti. Suve lõpus lahkus ministeeriumis kümme aastat üldharidusosakonda juhtinud Irene Käosaar, neli kuud hiljem koondati Euroopa Liidu osakonnast Kalmar Kurs.

Osakonnajuhtide vahetusi on lähiajalgi tulemas: juuni algul lahkub õigusosakonna juht, sama kuu lõpus rahandusosakonna juht.

«Haridus- ja teadusministeerium on oma arengustrateegias seadnud eesmärgiks vähendada aastaks 2022 personalivoolavuse määra 7 protsendini. Tegutseme selle nimel: rääkisime läbi organisatsiooni põhiväärtused, meie-tunde süvendamiseks korraldame ühisüritusi, kaasame teenistujaid senisest enam, töö ja pereelu ühildava töökorralduse loomine jpm,» ütles Reps.

Hiljuti kirjutas Postimees ka sellest, et haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonda palgati inimene, kelle tööülesannete hulka kuulub kantsler Tea Varraku Facebooki-konto haldamine.

Kantsler põhjendas, et tal endal ei jäänud enam töö kõrvalt aega isiklikule kontole ministeeriumi toimetamistega seotud postitusi tegemiseks ja ametlike seisukohtade jagamiseks. Nüüdseks on Tea Varrak oma Facebooki-konto sulgenud.

Kiri täismahus:

Head kolleegid! Haridus- ja teadusministeeriumi tegevus pakub igapäevaselt avalikkusele ja meediale suurt huvi ning ei möödu ühtegi päeva, kui ei ilmuks meie kohta kümneid kajastusi, mis valdavalt on sisulised ehk puudutavad meie töövaldkondi. Täna on teisiti.

Postimehes on ilmunud artikkel «Elektrit täis aasta haridusministeeriumis». Vaatamata särtsakale pealkirjale teeb see lugu meid murelikuks. Aga kindlasti ei mõjuta see meie põhiväärtusi, ei murenda meie-tunnet ega kahjusta töötulemusi. Sellegipoolest tuleb sellistele kriitilistele signaalidele pöörata kohast tähelepanu. Andmisrõõm teeb rõõmu suuremaks, jagatud mure aga hoopis viimase väiksemaks.

Meil pole mõtet teha etteheiteid endistele kolleegidele, kes on otsustanud muret jagada lehelugejatega, kuigi paraku kahjustame sellega iseennast, oma organisatsiooni ja meie riiki. Teisisõnu: maailma parimat haridussüsteemi (teisi valdkondi muidugi ka) kureerivat maailma parimat ministeeriumi. Seega on mul ettepanek: püüame edaspidi oma mured ja probleemid lahendada isekeskis. Lõppkokkuvõttes võidame sellest kõik.

Aga homme ilmub juba uus ajaleht, kus on täiesti uued jutud. Rääkimata sellest, et meil endal on uued jutud juba täna, sest algab järjekordne asjalik ja toimekas tööpäev koos toredate kolleegidega! Kaunist töönädalat! Hoiame kokku!

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles