Meestel on aeg-ajalt kombeks minna naiste eest varju garaaži asjatama. Ehk õlut libistama. Tamsalus käisid laupäeval naised meestega garaažis kaasas.
Tamsalu mehed viisid oma naised garaaži õllele (1)
29. mai 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheskoos mekiti mõnusat odavat koduõlut ning uudistati väljanäitusele pandud ligi 300 välgumihklit. Rekajuht Andrus Eerits oli Tamsalu päevade kodukohvikute päeval avanud Garaažikohviku.
Garaažiseinale üles pandud stendidel oli väljas nii päris uusi kui ka väga vanu tulemasinaid – eakamad pärit eelmise sajandi algusest. “Kõike ma välja ei toonud, kokku on mul välgumihkleid paari tuhande ringis,” kõneles Andrus Eerits ja lisas, et tõi rahvale uudistamiseks erilisemad tulemasinad.
Nii sai näha tuletiku- või tikutoosikujulisi välgumihkleid, tulemasinat, mis meenutas kunagi väga populaarset piiparit, laulvaid ja vilkuvaid tulemasinaid ning välgumihkleid, millele tööriistafunktsioone külge poogitud. Ja loomulikult relvade imitatsioone – püstolitest kahurini.
Andrus Eerits rääkis, et sai esimese välgumihkli omanikuks 11-12-aastaselt. “Täiesti tavaline ühekordne plastmassist välgumihkel oli, meisterdasin sellele ise ventiili, et saaks gaasiga täita,” meenutas ta.
Enamiku kollektsiooni kuuluvatest välgumihklitest on Eerits ise ostnud. “Sõbrad-sugulased vahel toovad mõne kingiks, aga kõike niikuinii ei jõua kokku osta, võtan neid, mis mulle meeldivad,” rääkis kollektsionäär, kes muide novembri lõpus jõuluvanakostüümi selga tõmbab ja oma veokiga jõulukuuse Tallinnasse Raekoja platsile veab. Nii on ta teinud juba üheksa aastat järjest.
Kodukohviku, õigemini küll garaažikohviku avamise mõte sündis Eeritsal enam-vähem viimasel minutil ning nii oli ka menüü tagasihoidlik – pakuti koduõlut, teed-kohvi ja muffineid. Ent uudistajaid jätkus, nagu neid jagus teistessegi kodukohvikutesse.
Tamsalu gümnaasiumi õpetaja Hannele Valdok nentis, et kõik on küll tore, kuid melu ja kohvikuid võiks rohkem olla. Mullu oli Tamsalus avatud üle kümne kodukohviku, tänavu ootas külastajaid kaheksa kohvikut, neist üks kohvik Sinilaid, mis Tamsalus niikuinii tegutseb, ja kolm kohvikut neist asus väljaspool Tamsalut – Porkunis, Piisupis ja Vajangul.
“Eelmisel aastal tegime kooli juures ka ise kohvikut, aga tänavu läheb kogu aur kooli 150. sünnipäeva tähistamisele,” tõdes Valdok.
Tänavu läheb kogu aur kooli 150. sünnipäeva tähistamisele.
Hannele Valdok, Tamsalu gümnaasiumi õpetaja
See-eest oli kohvikuis mõeldud programmile – nii sai Kandle tänava maitsvaid pannkooke pakkunud kodukohvikus, mis kandis nime Parim Kohvik, vaadata tantsutüdrukuid, kultuurimaja lokaalis aga kuulata klassikalise muusika kontserti.
Porkunis uksed avanud kohvik Würts üllatas külastajaid umbrohupirukaga, mida kiitsid nii suured kui üllatuslikult ka väikesed kohvikulised.
Tamsalu päevade raames peeti ka kaht laata – traditsioonilist ning kogukonnalaata, kuid müüjaid oli kummalgi üpris napilt. Ilmselt mõjus seegi, et samal ajal peeti Jänedal märksa suuremat laata.
