/nginx/o/2018/05/17/7848761t1hc540.jpg)
Riigikohus otsustas tühistada kahes madalamas kohtuastmes kasutütre vägistamises süüdi mõistetud mehe karistuse ja saatis kriminaalasja uuesti menetlemiseks Tartu maakohtule.
Riigikohus tühistas oma kasutütart seksuaalselt väärkohelnud mehe karistuse (25)
/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
11. juuni 2018, 19:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüdistuse järgi katsus mees ajavahemikul 2013. aasta oktoobrist kuni 2014. aasta detsembrini enda elukohas korduvalt 1999. aastal sündinud kasutütre rindu, pani käe kannatanu aluspükstesse, katsus tema suguelundeid ja surus oma sõrmed kannatanu tuppe, põhjustades sellega kannatanule valu.
Prokuratuuri hinnangul kasutas süüdistatav ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama. Kannatanu rääkis, et püüdis süüdistatava käed endast eemale lükata ja temale vastu hakata, kuid see ei õnnestunud, sest kasuisa oli temast tugevam.
Maakohus mõistis süüdistavale karistuseks 9 aastat vangistust, millest lõplikuks karistuseks pärast liitkaristuse kohaldamist ja karistuse vähendamist jäi 6 aastat 2 kuud.
Riigikohus leiab aga, et eelnevates kohtuastmetes on jäänud tuvastamata ja nõuetekohaselt põhjendamata, milles väljendus kannatanu võimetus osutada vastupanu. «Ühtlasi ei ole kohtud pööranud tähelepanu sellele, kas kannatanu vastupanu osutus või oleks võinud osutuda edukaks ning kas ta loobus võimalusest end kaitsta,» seisab kohtulahendis.
«Märkimata ei saa kannatanu ütlusi arvestades jätta sedagi, et osal juhtudel, mil süüdistatav kannatanut ootamatult käperdama asus, kutsus kannatanu enda sõnul appi koerad, kes läksid seepeale süüdistatavale kallale. Seega järeldub kannatanu ütlustest, et mõningatel puhkudel oli ta võimeline osutama süüdistatavale vastupanu, mis võis osutuda ka edukaks.»
Riigikohus leiab, et isiku süüditunnistamiseks vägistamises ei piisa üksnes abitusseisundi nentimisest, vaid ära tuleb näidata, milles see seisund väljendus ja et süüdlane kasutas tahtlikult seda seisundit oma eesmärgi saavutamiseks. Seega on maa- ja ringkonnakohus riigikohtu hinnangul rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ja see toob kaasa kohtuotsuste tühistamise ja kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
Lisaks on maakohus riigikohtu hinnangul süüdistatava süü suuruse hindamisel keskendunud põhjendamatult palju kannatanule. «Muu hulgas on kohtuotsuses märgitud, et süüdistatava süüd suurendab kannatanul tuvastatud kerge vaimne alaareng. Samas ei ole kohus karistust valides näidanud, miks see asjaolu süü suurust mõjutab,» seisab lahendis. Samuti ei ole maakohus riigikohtu hinnangul nõuetekohaselt põhjendanud, miks täidab süüdistatava puhul tema isikut arvestades karistuse eesmärgid pikaajaline vangistus.
Riigikohus: kasutütre vägistamises süüdistatu ei ole karistusest pääsenud
Riigikohus tühistas alama astme kohtuotsused eelkõige seetõttu, et nende põhjendused olid puudulikud ning saatis asja seetõttu uueks arutamiseks maakohtule, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-ile.
«See ei tähenda seda, nagu oleks riigikohus välistanud süüdistatava süüditunnistamise vägistamises või muus seksuaalkuriteos,» märkis Talvik.
Riigikohus leidis, et mehe süüditunnistamine vägistamises just nende põhjenduste alusel, mille alama astme kohtud olid esitanud, olid puudulikud.
«See tähendab, et kohtutel tuleb otsust põhjendada nii nagu seda näeb ette kriminaalmenetluse seadustik. Kohtuotsused peavad olema igakülgselt ja ammendavalt põhjendatud, seda ka nii tundlikes ja suure avalikkuse tähelepanu all olevates kohtuasjades, nagu seda on näiteks vägistamine,» ütles Talvik.