Reservkolonelleitnant Leo Kunnase sõnul oleks Eesti nii tsiviil- kui sõjalisteks kriisideks palju paremini valmis, kui igale suuremale ehitatavale majale peaks kohustuslikus korras projekteerima varjendi.
Kunnas: varjend olgu igal suuremal majal
31. oktoober 2008, 15:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul on näiteks Soomes varjendiprobleem lahendatud nii, et suurema hoone puhul ei anta enne ehitusluba, kui hoonele ei ole juurde projekteeritud varjendit. See on Kunnase väitel rohkem halduslik küsimus kui riigilt raha nõudev samm.
«Soomlased ei räägi kunagi palju sõjalisest ohust või Venemaa ohust, aga nad on kõik asjad teinud, mida on selleks vaja,» ütles Kunnas Postimees.ee'le.
Praktika näitab ohumärke
Tema sõnul on siinkohal oluline arvestada, et viimase aja sõdades on tsiviilelanikkond suuri kannatusi kandnud. «Su25-lt heidetud pommid ei vali, kuhu peaksid kukkuma.»
Reservkolonelleitnandi hinnangul on võimatu ennustada, kas ja millal võib Eestit tabada mõni sõjaline konflikt, kuid ajalooline kogemus ja Venemaa agressiivne poliitika kutsuvad üles ettevaatusele.
Lahendus oleks totaalkaitse
Kunnase väitel on parim lahendus nii tsiviil- kui sõjalistele kriisidele see, kui võetakse kasutusele totaalkaitse süsteem, kus peaministri juhtimisel tagatakse, et kõik ministeeriumid-ametkonnad-kohalikud omavalitsused suudavad jätkata kriisides koordineeritud tegutsemist.
Just nii on tema sõnul kriisi korral kõige paremini tagatud vesi ja toit, kütus ja elekter, varjendid ja evakuatsioon ning politsei- ja päästeteenused.
See võib tema sõnul küll palju maksma minna, kuid siiski vähem kui see, kui rünnaku hetkel mitte valmis olla.
Ta tõi välja ka, et tsiviilprobleemide, nagu üleujutus ja metsapõleng, puhul on harjutud sellega, et Kaitseliit ja kaitseväelased saadetakse appi olukorda likvideerima. Kuid ei tasuks sellele liialt lootma jääda ja tuleks arvestada, et suuremate kriiside korral võib neist väheks jääda ning sõja puhul on neil pealegi vaja hoopis riiki kaitsta, märkis Kunnas.