Siseminister Andres Anvelti sõnul tulevad peagi Eesti teedele asukohta vahetavad kiiruskaamerad, mis muudab praeguste jäikade kiiruskaamerate eest hoiatavad mobiilirakendused mõttetuks ning peaks senisest rohkem distsiplineerima autojuhte.
Siseministri sõnul tulevad teedele asukohta vahetavad kiiruskaamerad (27)
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
5. juuli 2018, 15:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänaste kiiruskaamerate aeg hakkab läbi saama, nende kontseptsioon oligi tegelikult mõeldud kümneks aastaks,» ütles Anvelt veebisaates «Otse Postimehest». «Tahan kõiki tervitada või kurvastada uue mõttega, et me hakkame samm-sammult kasutusele võtma selliseid kiiruskaameraid, mida saab viia ühest kohast teise. Me mõtleme ka sellele, kuidas tuvastada rooli taga tehtavaid kõrvaltegevusi,» lisas ta.
Siseministri sõnul on üks eesmärke ka liiklusrikkumiste menetlemise kiirendamine. «Me tahame, et politsei töö muutuks uuest aastast efektiivsemaks ja rikkumiste menetlemine politseiautos kestaks senise 20–30 minuti asemel 3–5 minutit. See annab omakorda politseile võimaluse neli korda rohkem teedel ja tänavatel olla,» rääkis Anvelt. Ta lisas, et kavatseb liiklusjärelevalve paremaks muutmise uute algatustega avalikkuse ette tulla augustis.
Selle aasta esimese kuue kuu jooksul hukkus Eestis liikluses 40 inimest, eelmise aasta samal ajal poole vähem. Anvelti sõnul on spetsialistid talle väitnud, et möödunud aastal jahutas liiklust Eesti eesistumine Euroopa Liidus. «Ligi 70 protsenti raskeid liiklusõnnetusi juhtub Tallinnas ja pealinna lähiümbruses. Eesistumise ajal olid politseinikud üle kogu Eesti tänavatel ja ehkki nad ei tegelenud liiklusjärelevalvega, oli neid näha ning kindlasti see rahustas liiklust,» märkis siseminister. Anvelt lisas, et täna ja ka tulevikus ei ole Eestis võimekust iga päev taolist hulka politseinikke teedel ja tänavatel hoida.
Anvelti sõnul on õnnetuste põhjuseks üha enam rooli taga tehtavad kõrvaltegevused ehk eelkõige mobiiltelefoni kasutamine, aga ka terviserikked ning purjuspäi juhtimine. «Alkoholi puhul on väga lihtne – kui inimene hukub või saab vigastada, siis võetakse proov ja kõik on selge,» ütles Anvelt. «Kõrvaltegevuste puhul on tõestamine raske. See ei ole lihtsalt telefoni näppimine, vaid armatuurlaua all sõidu ajal näiteks Facebookis kommenteerimine. Ma arvan, et nii mõnigi juht on ka täna autoroolis olles mobiiltelefonist telesaateid vaadanud,» lisas ta.
«Otse Postimehest» on eetris igal neljapäeval kell 13 postimees.ee veebiküljel ning seal ka järelvaadatav.