Linnavalitsuse kolimine jättis Pärnu eelarvehätta

Pärnu linnapea Mart Viisitamm.. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Linnavalitsuse kolimisega tekkinud võlakoorem ja jahenenud majanduskeskkond sunnivad Pärnu linna järgmiseks aastaks kriisieelarvet koostama.

Eile saatis linnavalitsus volikogusse 2009. aasta eelarve eelnõu, milles on 110 miljoni võrra tänavusest vähem raha, kirjutas Pärnu Postimees.

Et Pärnu järgmise aasta eelarve maht on 749 miljonit krooni, avalikustas linnapea Mart Viisitamm juba reede õhtul kontserdimajas toimunud infokoosolekul.

Keskerakondlasest linnajuht sõnas, et ta ei karda järgmise aasta eelarve iseloomustamiseks kasutada sõna «kriisieelarve», kuid rõhutas, et kõik sotsiaaltoetused, kaasa arvatud pensionäride 500 krooni, jäävad järgmisel aastal endiseks.

Samuti jätkatakse linna ja riigi eelarvest palka saavate pedagoogide töötasu võrdsustamist.

Eelmine aasta lõpetati 80-miljonilise võlaga

Viisitamm rääkis, et eelmist aastat lõpetades oli linnal 116,5 miljoni krooni võrra vähem tulusid ja linn jäi aasta lõpus 80 miljonit võlgu.

«Oleme raskest olukorrast välja tulnud. Need valed kalkulatsioonid, millega Isamaa ja Res Publica Liidu juhtimisel linnavara müüki said pandud, on nüüdseks parandatud,» lausus ta.

Viisitamm ütles reedesel infokoosolekul, et selle aasta linnaeelarvest jääb laekumata ligi 17 miljonit, aga ka kulutusi jääb ligi 18 miljoni krooni ulatuses tegemata. «Selle aasta lõpetame enam-vähem nullis,» sõnas linnapea.

Linna laenukoormusest kõneldes ütles Viisitamm, et Pärnu ei ole end lõhki laenamas ja kõik jääb omavalitsustele lubatud laenukoormuse piiridesse. «Järgmine aasta ei tule kergete killast. Raskel ajal peab kulutusi piirama ja võtma laenu, et suudaksime keerulised ajad üle elada,» sõnastas ta oma kreedo.

Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Reet Näkk ütles eile, et omavalitsuste laenukoormus võib ulatuda 60 protsendini eelarve mahust. «Volikogusse saadetud eelarve projektis on linna laenukoormus 59,9 protsenti,» lausus ta.

Opositsioon on Pärnu viimase võimaluseni suurendatud laenukoormust teravalt kritiseerinud, viidates seaduseelnõule, mille kohaselt on omavalitsuste laenukoormust tulevikus kavas arvutada konsolideerituna, see tähendab koolide sihtasutust, linna äriühinguid jms arvesse võttes. Võimulolijad pareerivad, et praegu nad laenukoormusele seatud piiri ei ületa.

Linnavalitsuse hoone eest 106,2 miljonit

Pärnu eelarveraskuste ühe põhjusena tõi eilne Äripäev välja linnavalitsuse uue hoone, mille renoveerimine läks algul plaanitust kolm korda kallimaks ja paljusid vanu linnavalitsuse hooneid ei õnnestunud enam müüa. Seni on linnavalitsus Suur-Sepa 16 hoone eest tasunud 25 miljonit.

Koos eelarve projektiga saatis linnavalitsus volikogusse eelnõu, milles soovib linnavalitsuse hoone remondi eest tasumise pikendamist 2015. aasta lõpuni. Kuue aasta ehk 72 kuu jooksul peaks linn Suur-Sepa 16 eest tasuma käibemaksuta 712 429 krooni kuus, mis suurendab Steniardile makstavat kasutusvaldustasu veel 21,8 miljoni krooni võrra.

Kui kolimisplaaniga alustati, arvas endine abilinnapea Mart Alliku, et Suur-Sepa 16 renoveerimiseks kulub 30 miljonit. Tegelikult oli see summa kuni eilseni 84,4 miljonit ja kui volikogu võla pikendamise heaks kiidab, siis 106,2 miljonit. Enamik linnavalitsuse vanu hooneid, millega kolimiskulu katta loodeti, on müümata.

Küsimusele, kas kolimisplaan oli viga, vastasid Viisitamm ja reformierakondlasest abilinnapea Jane Mets, et linnavalitsuse vanu hooneid tulnuks kiiremini müüa ja kasutusvaldustasust kiiresti vabaneda. «Tookord (2006. aasta sügisel – T. R.) oli majanduse abilinnapea Raul Sarandi seisukoht, et parim aeg kinnisvara müügiks on sügis ja asjaga pole kiiret,» süüdistas Viisitamm endisi võimuliidupartnereid Isamaa ja Res Publica Liidust.

«Viisitamm valetab,» lausus Sarandi. «Varade müük pidi toimuma 2007. aasta kevadel volikogu saalis suulise enampakkumisena. Uus koalitsioon tühistas selle ja muutis kirjalikuks enampakkumiseks. Need objektid, millele korraldati 2007. aasta kevadel kirjalik enampakkumine, müüdi maha, sügisesse lükatuid mitte. Kinnisvarakriis algas 2007. aasta suvel.»