Teder: kohtusüsteem vajab reformimist

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu / Postimees

Ehkki riigikogu eelmine koosseis ei jõudnud 2009. aasta lõpus algatatud kohtute seaduse eelnõu vastu võtta, peab õiguskantsler äärmiselt oluliseks selle juurde tagasi tulla. Esmajärjekorras tuleb vähendada kõrgeid riigilõive ning lahendada kohtukirjade kättetoimetamise mure.

Õiguskantsler Indrek Teder viitas, et kohtusüsteemi reformiseadus kukkus riigikogu valimistega paraku menetlusest välja, põhjuseks mitmed eriarvamused. Õiguskantsler lootis, et sel aastal tuleb ikkagi riigikogu selle juurde tagasi: «Me kõik vajame toimivat kohtusüsteemi.»

Eriti probleemseks pidas ta praegu kõrgeid riigilõive. «Praegu on riigilõivud nii kõrged, et kohtud paljudel juhtudel tegelevad menetlusabi andmisega, et vähendada riigilõivu. See peaks olema erandlik tegevus, mitte üldreegel – vähendada kohtus riigilõivu,» sõnas õiguskantsler.

Teder sõnas, et riigilõivude ainus legitiimne eesmärk peab olema menetlusökonoomika, ehk et kohtutesse kaebusi liigselt ei esitataks. «See tähendab ka seda, et need lõivud ei tohiks olla röögatult suured. Väidetavalt on Eesti riigilõivud Euroopa kõrgeimad – see on ebanormaalne,» arvas Teder.

Seetõttu jätkab ta ka sel aastal laiemat analüüsi riigilõivude põhiseaduspärasuse kohta.

Samas on riigilõivud vaid üks aspekt õigusemõistmisele ligipääsemisel. Teine probleem on kohtumenetluste liigne venimine, mille peapõhjusena on ka riigikohtu esimees Märt Rask esile tõstnud probleeme kirjade kättetoimetamisel.

«Ma eeldan, et riigil on oma plaan olemas rahvastikuregistri põhimõtete muutmiseks, mis on seni olnud poliitilise otsustamise taga. Siiani on kohustuslikus sissekirjutuses nähtud nõukogudelikku igandit,» arutles õiguskantsler.

«Küll aga ühes ühiskonnas on tegelikult iga inimene nähtaval, järelikult ka kohtumenetluses. Peab olema selline süsteem, et kohtukutse toimetatakse kätte ja see ei too kaasa kohtumenetluste venimist,» märkis Teder.

Mullu oli õiguskantsleril kohtutega seoses 236 menetlust.

«Pöördumiste kogus näitab inimeste suurt hulka probleeme seoses kohtute tegevusega. Sageli on põhjus ka suhtlusprobleemides - keerulist menetlust ja kohtuotsust ei selgita kohus inimesele avatult ja lihtsalt, mis võimaldaks kohtu tegevust ja põhjendusi paremini mõista ning hoiaks ära nii mõnegi kaebuse,» märkis Teder oma 2010. aasta tegevusülevaates, mille ta täna riigikogu esimehele esitas.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles