Ajaloolased annavad Bushile karmi hinnangu

George W. Bush. Foto: Reuters / Scanpix

Vabariiklasest president Georg W. Bush, kes 20. jaanuaril annab riigitüüri üle Ühendriikide presidendivalimised võitnud demokraat Barack Obamale, läheb ajalukku ühe ebapopulaarsema riigipeana USA ajaloos.

CNN News loetles põhjuseid, miks on praeguse riigipea toetus rekordiliselt madalal tasemel ja miks peetakse Bushi ametiaega ebaõnnestunuks. Peamiste punktidena tõid analüütikud välja ebapopulaarse Iraagi sõja, ebaõnnestumise orkaan Katrina tagajärgede likvideerimisel ja riigi juhtimise finantskriisi.

Ka Briti väljaanne The Times koostatud USA presidentide edetabelis maandus Bush häbiväärsel 37. positsioonil, millega jagas oma kohta koos parteikaaslase Richard Nixoniga, kes astus tagasi Watergate´i afääri tõttu. Bushi seljataha jäid vaid neli riigipead. Ka Timesi analüütikud tõid välja samad põhjused: terrorismivastane sõda, finantskriis ja suutmatus võidelda Katrina tagajärgedega.

CNN News konsulteeris ajaloolastega, kelle hinnangul hakatakse Bushi ametiaega iseloomustama väljendiga «ebakompetentne».

«Praegu pole ajaloolaste hulgas palju heatahtlikkust. Enamik tõlgendab tema [Bushi] olukorda mitmete negatiivsete asjaolude kokkusattumisena,» ütles Princetoni ülikooli ajaloo ning avalike suhete professor Julian Zelizer.

«Teda on nähtud ebakompetentsena nii välis- kui ka sisepoliitiliste küsimuste lahendamisel,» lisas Zelizer, kelle sõnul pole Bush arvestanud ka rahva tahtega.

Siiski võib Bushi maine aja jooksul muutuda, nagu juhtus Ühendriikide 34. presidendi Harry Trumaniga ja mitme teise riigipeaga. Trumani ametisseastumise ajal 1945. aastal oli tema toetus 87 protsenti, kuid vahetult enne tema mandaadi lõppemist 1952. aastal kõigest 23 protsenti. Ka Bushi toetus oli ametisse astumisel kõrge, kuid teise ametiaja jooksul kahanes see pea olematuks.

Harvardi ülikooli poliitajaloo õppejõu Barbara Kellermani hinnangul võivad ameeriklased näha Bushi pärast Obama ametiaja algust uues valguses, sest mõistetakse, et osa tema otsustest oli lihtsalt «ebaõnne tagajärg».

«Ta [Bush] on olnud üsna õnnetu president. Tema ametiaja jooksul leidsid aset mitmed sündmused, mille tagajärgede lahendamisega enamik inimesi tegelema ei pidanud: 9/11, [orkaan] Katrina ja finantskriis,» täpsustas Kellerman ning lisas, et kuna need sündmused leidsid aset Bushi valitsemise ajal, siis jäävad inimesed teda ikkagi süüdistama.

Rice´i ülikooli ajaloolasest professor Douglas Brinkley hinnangul on Ühendriigid olukorras, kus «hädavaresest president» üritab enne oma ametiaja lõppu suruda kongressis läbi kõik seaduseelnõud.

Bushi on võrreldud ka vabariiklasest presidendi Ronald Reaganiga (1981-1989), kes alustas oma poliitikukarjääri demokraadina.

«Teda [Reaganit] nähti kohmaka ja ebaintelligentse tüübina, keda juhtisid tema nõunikud,» ütles Zelizer, kelle kinnitusel räägitakse Reaganist tänapäeval kui ühest Ühendriikide parimast presidendist. Ka Times valis Reagani kümne parema USA riigipea hulka.