Tallinna linnavolikogu liige Tarmo Kruusimäe (IRL) soovib, et abilinnapea Jaanus Mutli näitaks, millise Euroopa Liidu õigusakti ning milline säte tingib Tallinna ajalooliste trammimastide välja vahetamise.
Kruusimäe võrdles Tallinna trammiposte Eiffeli torniga
13. november 2008, 18:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi muinsuskaitse peab trammiliinide kontaktvõrku kandvaid maste, millest osad on toodetud pea sada aastat tagasi Krulli tehases, väga väärtuslikeks, olla nad eurodirektiivi kohaselt ohtlikud, rääkis Kruusimäe täna linnavolikogu istungil, kui esitas Mutlile arupärimise.
Tema sõnul kardetakse, et sõrestikpostid võivad olla ahvatluseks inimestele, kes tahavad ekstreemsel viisil enesetappu sooritada, trammiliini ära varastada või on alkoholist nii loomastunud, et arvavad end ronivat tagasi puu otsa.
«Vanad postid on väga elegantsed, uued mastid aga iseloomutu kataloogitöö,» lausus Kruusimäe. «Nad on neutraalse disainiga, senised on ikkagi spetsiaalselt Tallinna jaoks disainitud. Need kannavad Tallinna traditsiooni, aga kaasaegsetel postidel Tallinnaga sidet ei ole.»
Kruusimäe tõi välja, et Tallinnas on 3000 trammimasti. Kuna ühe masti asendamine maksab umbes 100 000 krooni, siis läheks tema hinnangul ligi 300 miljonit krooni maksumaksja raha järgnevatel aastatel ülimalt kaheldava ettevõtmise peale.
«Mastiaktsiooni puhul sobib öelda - liigne agarus on ogarus,» sõnas Kruusimäe. «Eiffeli torni ei käsi miskipärast keegi ära koristada, kuid ronitavamat torni, kust on ka enesetappe tehtud, pole terves Euroopas!»
Lisaks sellele, et Mutlil tuleb ette näidata konkreetne euronorm paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega, tahab Kruusimäe abilinnapealt teada, kui mitmel korral käesoleva sajandi jooksul on Tallinnas juhtunud, et ronitakse liiniposti otsa, soovides varastada trammiliini, sooritada enesetapp trammi ette viskumise läbi või lihtsalt «pulli pärast»?
Kuna linnavalitsus andis hiljuti trammi- ja trollibussikoondisele ülesande viia ettevõttes läbi laiaulatuslik koondamine, siis soovib Kruusimäe abilinnapealt ka kinnitust, et mastiaktsiooni puhul pole tegemist mõne koondamishirmus tegelase ülipüüdlikkusega, soovimaks tõestada enda vajalikkust.
Samuti tahab volinik teada, kas võib olla alust kahtlusel, et mastiaktsioon lähtub kellegi soovist saada «omadele» pikaaegset kasumlikku tellimust uute mastide tootmisel või võimalust osta soodsalt vanu maste vanarauana.
«Pahatihti otsime eurodirektiividest õigustust omaenese saamatusele asju mõistuspäraselt ajada,» nentis Kruusimäe. «Tihtilugu pole küsimus õigusakti sõnastuses, vaid selles, mida ja millisel eesmärgil soovitakse sealt välja lugeda.»