«Esimest korda nägime seda vrakki sonarilt kaks aastat tagasi, siis aga ei olnud võimalust lähemalt uurida,» räägib Vello Mäss. Eelmise nädala kolmapäeval aga mindi spetsiaalselt testima uurimislaeva Mare uut tehnikat ja varasemast teada olnud 92 meetri sügavusel lebav väikese laeva vrakk oli selleks igati sobiv.
Vrakk asub Aegna ja Prangli vahel 92 meetri sügavusel pooleldi külili, pooleldi mudas. Põhimõtteliselt on tegu tavalise väikese kalalaevaga, nimeks TRP-1281, 13 meetrit pikk ja 60-hobujõulise mootoriga. Kuulus see Kirovi kalurikolhoosile.
Loomulikult ei olnud selline laev mõeldud inimeste veoks ning kui pardale pressiti ligi 40 orkestranti ja nende pereliiget, siis on põhjused laevahukuks selged. Kalapaadil on keskel saagi jaoks tühi trümm, aga inimesi sinna ju ei pane. Laev oli tasakaalust väljas. Laev ei kandnud.
«Tegelikult on see laev väga hästi säilinud. See oli ju puust ja puit säilib vees paremini kui metall,» räägib Mäss. Nii pole üldsegi võimatu seda üles tõsta. Tegu ei ole ju tankeri või kruiisilaevaga, vaid ikkagi suhteliselt väikese mootorpaadi mõõtu laevukesega.
«Sellise ülestõstmise hinda ma ei oska öelda, aga tegu pole kindlasti üle mõistuse suure summaga,» lisab Mäss. Kes aga võiks kas või teoreetiliselt sellist ülestõstmist korraldada, pole selge, veeteede ameti ülesannete hulka see ei kuulu. Võib-olla peaks küsima omaste käest?
Arvestades seda, et uppudes pöördus laev kummuli, pole üldsegi võimatu, et mõnedki inimesed jäid laeva alla lõksu. «Ei saa välistada, et mõne hukkunu jäänused on praegugi veel laevas,» ütleb Mäss.
Esialgu on vaja aga lihtsalt vrakki täpsemalt uurida. Allveearheoloogid ootavad sobivat ilma ja sobivaid läänetuuli, et uuesti kohale sõita ning allveerobotiga laeva uurida. Siis saab ka lõplikult selgeks, mis laevaga tegu. «Kuigi ma olen 99 protsenti kindel, et tegu on just selle laevaga, siis 100-protsendilist garantiid ma enne allveerobotiga uurimist anda ei saa,» lõpetab Mäss.