Tuukrid tegid kindlaks, et Prangli ja Aegna saare vahel umbes 90 meetri sügavusel meres lebav laevavrakk ei ole see veesõiduk, mis pidi Nõukogude ajal taksopargi pillimehi Prangili saarele vedama, kuid läks põhja.
Vello Mäss: mere põhjast leitud laev ei vedanud taksopargi pillimehi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ega me seda laevukest, mis taksopargi pillimegi kunagi vedas, otseselt ei otsinudki,» selgitas meremuuseumi teadur Vello Mäss. «Seda paati nägime mere põhjas juba kaks aastat tagasi. Kuna meie uurimislaev Mare tuli remondist ja on nüüd korralikult renoveeritud ning uue tehnikaga varustatud, siis testisime laeva selle vraki peal. Laevukese mõõtmed on väga sarnased suurele mootorpaadile, mistõttu seostasimegi seda veesõidukit Prangli uppunud paadiga.»
Ta lisas, et niisuguseid paate ei ole Tallinna ümbruses palju põhja läinud. Nüüd käisid aga Tuukritööde OÜ mehed kaks päeva merel ning kontrollisid põhjas lebavat paati. Eesmärk oli saada alusest robotipilt, kuid seda siiski ei saadud, sest olud oli mere põhjas mitte kõige soodsamad.
Siiski täpsustasid tuukrid laeva mõõtmeid ning selgus, et vrakk on kolm meetrit pikem ja kaks meetrit laiem kui muusikuid Pranglile vedanud kalapaat. Seega ei ole tegemist sama alusega.
Mäss märkis, et kuna Prangli paadist on juba niipalju räägitud ja kirjutatud, siis tuleb otsinguid siiski jätkata.
«Käisin täna arhiivis, lugesin kaks ja pool tundi tähelepanelikult selle laevahuku materjale,» ütles Mäss. «Sain palju olulist infot juurde. Tahame vrakki sihikindlalt otsida. Võib arvata, et uppunud Prangli paat ei asu päris sama koha peal. Suure tõenäosusega on ka hoovused ja kalatraalid vrakki liigutanud. Seega ei ole paadi leidmine väga lihtne ülesanne. Igal juhul üritame leida ja anname endast parima.»