/nginx/o/2010/12/22/488619t1h1536.jpg)
Dalai-laama on budistide jaoks usujuht ning muule maailmale, ka eestlastele pigem vaimsete väärtuste ja vabaduse sümbol, leiab usuteadlane Tõnu Lehtsaar.
Lehtsaar: Dalai-laama on korraga usujuht ja vabaduse sümbol
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli religioonifilosoofia professor Tõnu Lehtsaare hinnangul on dalai-laama ilmselt nii usuline kui ka vabaduse ja vabaduspüüdluste sümbol. Budistidele olevat ta eelkõige usujuht, kuid teistele on ta suure isiksusena teatud vaimsete väärtuste ja vabaduse esindaja.
«Arvan, et tema rahvusvaheline tähendus on just ennekõike vabaduse, iseseisvuse, sõltumatuse ja vaimsete väärtuste kandmine või kuulutamine,» sõnas ta.
Lehtsaar on varemgi dalai-laama populaarsuse üle Eestis mõelnud. Tema arvates olid suur osa Vabaduse väljakule Tema pühaduse kõnet kuulama kogunenud inimestest usuleigeid. Professori arvates on praegu Eestis väga vähe säravaid isiksusi, kellel oleks mingi esile tõusev sõnum
«Meil on selliseid inimesi, kes oma isiksuse või karismaga paneksid ennast järgima väga vähe. On suuri kunstnikke, väga palju andekaid ja võimekaid inimesi kunstis, aga selliseid liidreid või vaimseid juhte, kes köidavad ja panevad ennast järgima meie ajal ei ole. Võib-olla pole asi isiksuste vähesuses, vaid aeg on selline,» arutles ta.
Lehtsaare muljed dalai-laama seekordsest ja varasematest visiitidest pärinevad meediast ja inimeste kogemustest. Ta arvab, et fenomen on iga kord suhteliselt sarnane olnud, samuti nagu on kordunud ka poliitilised ja muud probleemid, mis Tiibeti usujuhi külaskäike saadavad.
«Kui ta käiks iga päev siin, siis ilmselt ei oleks tal nii palju kuulajaid,» märkis professor.
Tema hinnangul on kõik üldinimlik suhteliselt sarnane ja seetõttu on sarnasusi ka budismil ja eestlaste ratsionaalsel talupojamõistusel.Ta nõustus, et dalai-laama poolt propageeritavaid väärtusi nagu altruism ja kaastunne leidub pea kõikides teisteski religioonides.
«See, mida nähakse on tegelikult niisugune üldinimlik vaimsuse mõõde. See muidugi ei alahinda erinevate religioonide ja kultuuride erinevust, igalühel on siiski oma nägu ja oma sisu. Kui miski puudutab inimest sügavalt, olgu see kas armastus, armumine, religioon, mõni ideoloogia, siis inimene hakkab selle kogemuse või puudutuse kaudu nägema ülejäänud maailma,» rääkis Lehtsaar.