Eesti energeetikasektorit ähvardab inseneride põud

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui insenerierialad populaarsemaks ei muutu, siis on oht, et Narva elektrijaamadesse enam uusi töötajaid ei leia.
Kui insenerierialad populaarsemaks ei muutu, siis on oht, et Narva elektrijaamadesse enam uusi töötajaid ei leia. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Energeetikasektori tööjõu-uuringust selgub, et Eesti energeetikasektoris jääb praeguste trendide jätkumisel kümne aasta jooksul puudu ligi 1000 kõrgharidusega spetsialisti.

Pensionile siirdumise või hõivest lahkumise tõttu vajab järgmise 10 aasta vältel energeetikasektoris asendamist 6100 töötajat ehk 30 protsenti 2010. aastal energeetikasektoris hõivatuist, vahendab ERR uudised Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja poliitikauuringute keskuse Praxis läbi viidud uuringut.

Kui insenerihariduse omandanute hulk ja/või nende energeetikasektorisse tööle siirdumine järgmise kümne aasta jooksul oluliselt ei muutu, on 10 aasta perspektiivis oodata energeetikaalase kõrgharidusega spetsialistide nappust ning kutseharidusega koolilõpetajate ülejääki sektoris.

«Kõrgharidusega uusi töötajaid napib ennekõike kaevandamise ja rikastamise erialadel, kus seniste trendide jätkumisel jääb katmata 88 protsenti täiendavast tööjõunõudlusest,» märkis uuringu üks autoreist Tartu Ülikooli professor Raul Eamets.

Uuring toob esile, et energeetikaalast haridust pakkuvate koolide hinnangul piirab tööjõuvajaduse rahuldamist ka erialade madal atraktiivsus, vähene konkurents õppekohtadele ning kõrge õpingute katkestajate hulk.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles