Aaviksoo: usun vaid sellist eliitkooli, mis vormib nullist tipu

Jaak Aaviksoo

FOTO: Margus Ansu

Haridusminister Jaak Aaviksoo nõustus ajakirjanik Mikk Salu kolmapäevases Postimehes avaldatud USA uuringutele tugineva mõttega, et head eksamitulemused ei võrdu hea kooli ja hea õpetajaga. Ministri väitel väärivad eliitkoolid eelistamist üksnes siis, kui tõestavad, et suudavad sisseastumiskatsetel nõrgemate sekka jäänud õpilased tõesti tippu tõsta.

«Pedagoogika teaduslikumas osas on see tõsiasi ju ammu teda, et varane lapsepõlv pluss geneetiline pagas on üldise intellektuaalse ja akadeemilise võimekuse juures palju suurema tähendusega kui koolikeskkond hilisemas eas,» rääkis Aaviksoo Postimees.ee’le.

«Mina usuksin eliitkooli sisse piltlikult öeldes siis, kui vaieldamatult üks Eesti paremaid õpetajaid ja koolijuhte Lauri Leesi otsustaks, et võtab enda kooli katsete põhjal kõige nõrgemad ja viib nad lõpuks kõige paremate hulka,» lisas minister.

Kui aga kool võtab vastu parimad ja ütleb, et on parim, siis see ei ole Aaviksoo väitel argument, mis veenab asutuse headuses ja elitaarsuses.

Aaviksoo sõnul saadakse teistes riikides üha enam aru ühtluskooli voorustest ning ka Eestis võiks eesmärgiks seada koolide võimalikult võrdse taseme ning 1. klassi sisseastumiskatsetest loobumise.

«Kogu maailmas on aru saadud, et ühtluskool, ühtlaselt hea haridus kõikjal ja toetus kõikidele koolidele on parem kui tähelepanu ja vahendite suunamine ainult parematele. Eks me peame ka Eestis selles suunas liikuma.»

Kehv kool ei sulge ust

Ministri nägemuses peaks igale lapsele kindlustama koha kodulähedases koolis, hiljem võiks võimaldada vabade kohtade olemasolul vahetust teha ning kolmanda variandina võiks olla võimalik panna laps erakooli.

«Tasakaalupunkt on kohas, et üldjuhul tasub usaldada ja toetada kooli, mis olemas on, mitte arvata, et kui satutakse valesse kooli, siis inimese karjäärivõimalused ja toimetulekuvõimalused tohutult aheneksid.»

Ta meenutas, et ka Eesti ühiskonna tipptegijad on pärit kõikjalt üle riigi, mitte ühest-kahest eliitkoolist.

Erinevalt põhikoolist peaks ministri sõnul aga gümnaasium olema spetsialiseerunud ning seal ja - veelgi enam ülikoolis - on seetõttu konkurents põhjendatud.

«Spetsialiseerumine on natuke teine asi (kui kooli hea tase – toim), inimesed valivad endale suuna,» rääkis Aaviksoo. «Muidu me jõuaksime absurdi, et kõik programmid peaks olema ühesugused ning arstiks ja juristiks õpitakse ühtsete programmide järgi. Aga et head juristi võib saada igast ülikoolist, see on küll asjakohane märkus.»

Aaviksoo lisas, et näiteks temale endale oli ülikool tudengipõlves lihtsalt toetav institutsioon, märkides, et eks see on nii teistegi motiveeritud tudengitega.

Vanemad vastutagu

Mikk Salu kolmapäevasest päevakommentaarist välja joonistuva idee, et peaksime hariduspoliitilisi otsuseid tehes (raha jagades) seadma esikohale mitte kooliremondi või õpetajate palgatõusu, vaid eelkoolihariduse, kohta märkis minister, et riik ei peaks pereellu nii suurel määral tungima.

«Muidugi, kõik on veendunud selles, et enne kooli tehtav hariduslik ja kasvatuslik töö on palju määravama tähendusega kui suur osa sellest, mis hiljem tehakse, aga ilmselt ei tule siit järeldada, et riik peaks laste harimise ja kasvatamise võtma 1. elunädalast enda hoole alla ja asendama vanemaid,» rääkis Aaviksoo.

«Vanemad on siiski nii bioloogiliselt kui sotsiaalselt see keskkond, kus isiksuslikud võimed välja arenevad, ja riik saab siin olla eelkõige toetavas rollis.»

Ta meenutas, et nõukogude pedagoogikas leiti kunagi, et kommunismiehitajaid saab kasvatada ainult laste vanematelt äravõtmise kaudu. «Ärme nii radikaalseks lähme, selles vaevalt midagi nii mõistlikku on. Vastutus on loomulikult lapsevanematel ja meil ei ole ühtegi põhjust sellesse ülemääraselt sekkuda.»

Ajakirjanik Mikk Salu kirjutas kolmapäevase Postimehe päevakommentaaris, et Massachusettsi Tehnikaülikooli (MIT) teadlaste uurimuse kohaselt ei võrdu head eksamitulemused hea kooli ja hea õpetajaga, kuigi seda kiputakse ikka väitma.

Bostoni ja New Yorgi eliitkoolide lõpetajad said Eesti riigieksamitega analoogses SAT-testis keskmisest tunduvalt paremaid tulemusi. MITi uurijad aga vaatasid andmeid natuke lähemalt ja leidsid, et kui võrrelda õpilasi, kes napilt ületasid eliitkooli sisseastumiskatsete rägastiku, ja neid, kes jäid napilt välja ehk laias laastus sarnaste võimetega lapsi, siis polnud nende edaspidistes õpitulemustes mingit vahet. Eliitkoolis käimine ei teinud eksamihindeid paremaks.
 

Tagasi üles