Sotsioloog Andrus Saar usub, et president Toomas Hendrik Ilves võtab temale presidendikampaania ajal ja varemgi tehtud etteheiteid arvesse ning teine ametiaeg tuleb senisest veidi erinev.
Sotsioloog: ilmselt Ilves võtab talle tehtud etteheiteid arvesse
29. august 2011, 19:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas tänaste presidendivalimiste tulemuste juures oli teie jaoks ka mingeid üllatusi või oli kõik ootuspärane?
Üllatusi siin küll ei olnud.
Mida näitab see, et kolm erakonda leppisid ühe kandidaadi eelistamises kokku? Kas see näitab erakondade head koostöövõimet või tajute siin ka korporatiivset sahmerdamist?
Igasugune kokkulepe tähendab teatud korporatiivsust – lepitakse kokku mingites poliitikates ja kokkulepe toimus vägagi varakult.
Kõik sõltub eesmärkidest – ma ei tea nende kokkulepete eesmärke. Kuna ma neid eesmärke ei tea, on raske ka kommenteerida.
Indrek Tarand kurtis, et ükski partei peale Keskerakonna ei kutsunud teda oma seisukohtigi avaldama.
See on omamoodi pöidlast väljaimetud väide muidugi. Tema kui kandidaat ilmus välja väga hilja ja teiseks, kui kolm erakonda on juba kokku leppinud, siis nad ei pidanud kedagi teist kuulama.
Kas laupäevane ETV kanalis näidatud presidendidebatt oli teie jaoks huvitav?
See debatt oli huvitav, sest see näitas vaatajaskonnale, kes keegi on. Päris huvitav oli see, et need, kes pooldasid üht kandidaati, leidsid üles argumendid, mis sobisid nende omadega. Kel oli veendumus, et teine kandidaat on nii- ja naasugune, said samuti kinnitust.
Mis on need tegurid, mis Tarandit ja Ilvest peamiselt eristavad?
Neid erisusi on muidugi väga palju. Ma hindan Indrek Tarandit eelkõige sellepärast, et ta siiski julges seda seisvat, liikumatut, tardunud parteipoliitikat pisut kihama panna. Ta tõi sisse diskussiooni – vähemasti teleülekanne näitas, et see diskussioon ei olnud vaid formaalne.
Ma ei usu mitte kuidagi, et Indrek Tarand läkski väga tõsimeelselt sellele välja, et ta tõepoolest väga tahaks Eesti vabariigi presidendiks saada. Ma arvan, et pigem oli motiiviks see, et puudutada ühiskonna valupunkte ja mitte mängida demokraatiat – muidugi, mänguks siiski läks.
Mis nüüd muutub, kui Toomas Hendrik Ilves on tagasi valitud? Kas üldse muutub ja kas peaks muutuma?
Ma arvan, et muutub küll. Sõltub ka tema isikuomadustest – kas ta tahab muuta või mitte. Mulle näib, et ta on sunnitud oma poliitikat, suhtlemist rahvaga, avalikustamist, läbipaistvamat poliitikat ajama suurel tasandil. Ma arvan, et ta on äärmiselt tark inimene ja võtab temale tehtud etteheiteid arvesse. Ei saa olla päris ükskõik sellest, mida elanikkond temast arvab.
Debatis öeldi välja ka idee, et presidenti võiks edaspidi valida vaid üheks ametiajaks, mille tagajärjel ei oleks president enam nii sõltuv erakondadest. Siis ei peaks president erakondadele n-ö meele järele olema, et tagasi valitud saada. Mida te sellest ettepanekust arvate?
Tegelikult see idee on väga hea. Kui me vaatame Ameerika Ühendriike, kus küll presidendi roll on teistsugune, siis seal on ka nii, et president ei julge esimese ametiaja lõpus enam midagi erilist teha. Ta hakkab tegema neid samme, et saada teist korda valituks. Kui president valitakse vaid üheks ametiajaks, siis kolmveerand aastat kuni aasta läheb ameti õppimiseks, ülejäänud neli aastat saab ta olla aga vaba oma ametis. Ta ei pea enam sõltuma erakondadest.