Üllatust ei tulnud. Toomas Hendrik Ilves valiti eile riigikogus 73 häälega tagasi Eesti Vabariigi presidendiks. 25 toetushäält saanud Indrek Tarand jätkab europarlamendi saadikuna.
Tellijale
Loid kampaania sai ootuspärase lõpu – Ilves jätkab
30. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ütlesin sellele turvamehele, et kui ta mind käisest tirib, võtan Sõõrumaalt saatkondade valvamise ära,» meenutab presidendikandidaat Indrek Tarand. Vestlus toimub riigikogu suitsuruumis, kell näitab 13.40. Riigikogu liikmed täidavad parajasti oma kodanikukohust ja lasevad presidendivalimiste hääletamissedeleid valimiskasti.
Indrek Tarand on tõmbunud kärast ja fotoaparaatide sähvimisest eemale ning teeb suitsu, seltsiks vaid üks ajakirjanik ja Juku-Kalle Raid. Koos kommenteeritakse mõnuga telekast tulevaid vanu presidendikandidaatide klippe. Hetkel näidatakse ühte 11 aasta tagust ülesvõtet, kuidas Savisaar elektrijaamade erastamise vastasel miitingul kõnet peab ja tollane välisministeeriumi kantsler Tarand turvameeste vastuseisust hoolimata Savisaare selja teha žestikuleerima ronib. Nüüdseks on palju muutunud. Tarandist on saanud europarlamendi liige ja nüüd kandideerib ta vana vastase Edgar Savisaare toel Eesti Vabariigi presidendiks…
Vihm tervitab kandidaate
Tund aega varem, kui ajakirjanikud ja mõned hiljem tulnud riigikogu liikmed Toompeale saabusid, tibutas kerget vihma. Üksikud piketeerijad seisid mornide nägudega lossi ees. «Nõuan presidendiameti kaotamist!», «Eesti rahvas vajab oma presidenti», võis plakatitelt lugeda. Iseseisvuspartei tegelane Valdo Paddar rääkis mikrofoni midagi Euroopa Liidust, oblastist ja kuberneri määramisest. Roheliste ja oranžide vihmavarjude alla peitunud turistid uudistasid, mis küll toimub. Valitakse presidenti, seletas keegi neile inglise keeles.
Riigikogu hoones valitses kerge elevus, aga ei midagi enamat. Ajakirjanikke oli tavapärasest rohkem ja poliitikud olid ülikonna tavapärasest hoolikamalt selga sättinud, aga muidu oli päev nagu iga teinegi. Kümme minutit enne ühte saabus Ilves, vaatas riigikogu koridoris ringi ja küsis natuke nõutu häälega: «Kuhu minema peab? Kas keegi tuleb vastu?»
Ära eksis muuseas ka Tarand, kui üritas istungitesaalis Ilvese kõrvale presidendilooži istuda. «See koht on presidendile mõeldud. Uut presidenti pole veel valitud,» torkas selle peale Ene Ergma. Saal naeris. Lõpuks leidis Tarand oma koha istungitesaali rõdul Keit Pentuse kõrval.
Pentusest teisel pool istus Arnold Rüütel. Mees nagu kivikuju, silm ei pilkunud ja lokk ei lehvinud. Rüütel ärkas tardumusest alles siis, kui Andrus Ansip tema kõrval istet võttis ja ekspresidenti tervitas: «Tähtis päev?»
Protseduuriline osa kulges ladusalt. Ergma avas istungi. Valimiskomisjoni esimees Heikki Sibul demonstreeris valimiskasti, et on ikka tühi. Kumbagi kandidaati see ei huvitanud. Ilves vaatas üksisilmi saali, Tarand jutles elavalt Pentusega. Siis luges Ergma saadikutele sõnad peale ja andis tund aega hääletamiseks.
Enamik poliitikuid tormas saalist välja ja võttis kohe valimiskasti ees järjekorda. Väiksem osa riigikogulasi leidis, et aega on küll, ja seadis sammud hoopis kohviku poole. «Tänan kõiki, et te Tarandi poolt hääletasite,» praalis Aivar Riisalu kohvikus ning lubas kõigile selle puhul välja teha.
Nagu loo alguses öeldud, veedab Indrek Tarand ise suurema osa hääletamisajast hoopiski riigikogu suitsuruumis. Ülejäänud poliitikud annavad samal ajal koridorides tele- ja raadioajakirjanikele intervjuusid. Jutt on konventsionaalne, viisakas ja igav. Näiteks IRLi fraktsiooni liige Margus Tsahkna pajatab kaamerasse, kuidas ta veel samal hommikul kõigilt fraktsiooniliikmetelt valimiste-eelset arvamust ja meeleolu uuris, otseülekandes Tsahkna juttu vaatav Juku-Kalle Raid aga prahvatab: «Tsahkna paneb segast. Minult ei küsinud keegi midagi.» Kui televiisoris näidatakse aega, mil Tarand välisministeeriumi kantsleri kohalt lahti sai, mida Kristiina Ojuland põhjendas sellega, et Tarand solvas teda kui põhiseaduslikku institutsiooni, puhkeb nüüdne presidendikandidaat naerma: «Põhiseaduslik institutsioon?»
Tarand ja Raid lõõbivad hoogsalt edasi. Küll on teemaks Ilvese tervisespordi-vaimustus, küll meenutab Raid Tarandile, et viimane lubas talle kirjutada loo teemal: «Kuidas ma presidendiprouaks saada tahtsin.»
Tarandil lepe Kallasega
Nagu oli loid kogu presidendikampaania, ei teki oodatud põnevust ka valimisepäeva jooksul. Analüütikud küll otsivad neis valimistes mingeid uusi nurki ja suuremaid plaane, kuid väga veenvalt need ei kõla. Näiteks kui Indrek Treufeldt ja Agu Uudelepp arutavad skeeme, kas järgmiseks eurovolinikuks saab Andrus Ansip või Mart Laar, kommenteerib Tarand seda hoopiski nii: «Mul on Kallasega diil, et hoopis mina saan volinikuks.» Juku-Kalle Raid täiendab: «Poliitiliste kombinatsioonidega on nii, et ükski poliitik ei taha ju tunnistada, et tema ei teagi «plaani», et tema ei olegi osaline, nii aetaksegi lõpuks igasugust jama kokku.»
Ka seekordne kombinatsioon jõuab lõpuks oodatud tulemuseni. Tund aega hiljem loetakse hääled kokku. Ilves saab 73 häält ja jääb edasi presidendiks. Riigikogus valituks saamiseks oli vaja vähemalt 68 saadiku toetust. Ilves võtab vastu õnnitlusi, lilli, jagab intervjuusid ja kommentaare. Kaks hääletussedelit olid kehtetud, kuna neis oli tehtud märge mõlema kandidaadi juurde. Üks sedel oli märgistamata.
Korrus allpool välisukse juures suruvad Kadri Simson, Aivar Riisalu ja Peeter Kreitzberg Tarandi kätt. «Debatis olid Ilvesest parem,» lohutab Kreitzberg. «Vähemalt andsime lahingu,» lisab Simson, märkides natuke kahetsevalt: «Televäitlus oleks võinud nädal aega varem olla.»