Jabloko: halvad suhted Baltimaadega on Vene juhtkonnale kasulikud

First Deputy Chairman of the Committee on International Affairs of Russian Parliament Leonid Slutski (2ndL) and Deputy Speaker of Estonian Parliament Kristiina Ojuland (2ndR) during their meeting in Tallinn 30 April 2007. Estonian and Russian lawmakers found little common ground during day-long talks here to try to resolve a row over the removal of a Soviet war memorial from downtown Tallinn, an official said Monday. AFP PHOTO/RAIGO PAJULA Foto: RAIGO PAJULA/AFP

Suhete teravnemine Baltimaadega on Venemaa juhtkonnale kasulik, leiab liberaalse Vene erakonna Jabloko juhtkonda kuuluv Olga Vlassova.

«Eeldusi tihedaks kontaktiks Venemaa ja Balti riikide vahel on väga palju ning Venemaa poliitilise eliidi motiivid nende sidemete lõhkumise katsetes on selged,» leiab poliitik.

«Eestisse, Lätisse või Leedusse reisivad vene inimesed saabuvad umbkaudu samalaadse ajaloolise pärandi, kliima ja mentaliteediga riiki, ent neis riikides on millegipärast – vaatamata Venemaa suveräänse demokraatia ideoloogide veenmisele – võimalik nüüdisaegse euroopaliku riigi rajamine Venemaast suurema kodanike sotsiaalse kaitstuse ning võrreldes Venemaa suurte linnadega madalama kinnisvarahinnaga,» märkis ta.

«Kõige sellega kaasneb veel ka soodus ökoloogiline olukord. Võrdus on ühemõtteliselt mitte Venemaa kasuks,» selgitas Vlassova.

Ta osutas, et nüüdisaegses Vene meedias on üsna vähe infot Eesti ja Baltimaade kohta tervikuna.

«Ilmselge on tendents, et info meie naabritest Euroopas ilmub Vene meediasse neil perioodidel, kui Venemaa sisepoliitilistes huvides on vaja leida välisvaenlane. Selline tendents on hirmutav ning seda ei saa pidada poliitikaks, mis oleks Venemaa ega rahumeelse kooseksistentsi huvides,» kinnitas Vlassova.

«Teiselt poolt on muidugi ajaloolised etteheited mõlemalt poolelt kasulikud neile poliitikutele, kes löövad sihipäraselt oma huvides kiilu meie riikide vahele. Tekkinud kuvand rahvuslikult suletud ühiskondadest Balti riikides soodustab Vene kodanike valvsat suhtumist neisse. Erinevus ajaloolise pärandi hindamisel – alustades kommunismi ületamisest ning lõpetades suhtumisega Teise maailmasõtta – ei võimalda jõuda kompromissini väärtusorientiiride üle meie ühises ajaloos, mis loomulikult muudab Venemaa ja Baltimaade suhted veelgi keerukamaks,» selgitas Vlassova.