Linnade liit: ministeeriumi ümberkorraldusplaanid väljuvad kujutlusvõime piiridest
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
16. september 2011, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/09/01/425438t1h72b4.jpg)
Linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast märkis, et kooliaasta algusse on juba nii palju koolivõrgu korraldamise ideid kogunenud, et nende elluviimine sama aasta raames väljub juba kujutlusvõime piiridest.
«Käesoleva kooliaasta algusse on sugenenud juba hulganisti emotsioone, nii et raske on orienteeruda, mis jääb pelgalt soovi, hea idee, programmilise lähenemise või lihtsalt poliittehnoloogia valdkonda liigituva debatialgatuse elemendiks,» sõnas Võigemast tänast haridusministeeriumi teadet kommenteerides. «Tõdemus kipub käima nii õpetajate palga, koolivõrgu korrastamise kui ka üldhariduse kooliastmete rahastamise korralduse ideede kohta.»
«Loomulikult on riigikogul, valitsusel ja ministeeriumitel õigus kavandada ümberkorraldusi ning veel äärmuslikumalt omavalitsuste ja koolide tegevustingimusi determineerida, kuid hetkel väljub kujutlusvõime piiridest see, et see saaks toimuda käimasoleva kooliaasta keskel olemasolevat õigusruumi ja selle pinnal kujunenud koolivõrgu ja koolisisest korraldust arvestamata,» ütles Võigemast.
«Nii nagu alati, on omavalitsused ja omavalitsusliidud nõus konstruktiivseks aruteluks ümberkorralduste sisulistes ja korralduslikes küsimustes, sest kool ja haridus on nii iga linna kui ka kõige väiksema valla elanike jaoks üks kõige olulisematest elamisväärsuse kujunemise teguritest,» kinnitas ta.
Samas lisas Võigemast, et Linnade liidule ei ole nimetatud uuest ideest siiani veel ühtki tekstirida laekunud.
Haridusministeerium teatas täna, et soovib muuta alates tuleva aasta 1. jaanuarist riigilt kohalikele omavalitsustele eraldatava haridustoetuse korda nii, et see jaguneks sihtotstarbeliselt põhikooli- ja gümnaasiumiastme vahel.
Ettepaneku järgi ei saa enam põhiharidusele mõeldud vahendeid kasutada gümnaasiumihariduse rahastamiseks ja vastupidi. Erandite tegemine on võimalik kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotluste alusel.
Võigemast ütles, et kohalikud omavalitsused on nii oma koolivõrgu, koolide sisemise töökorralduse, koolide rahastamise kui ka õpetajate palgakorralduse kujundanud vastavalt
kehtivatele seadustele-määrustele.
«Kohalikele omavalitsustele eraldatakse riigieelarvest haridustoetus seni mitte koolide ega kooliastmete kaupa, vaid lähtuvalt kohaliku omavalitsuse õpilaste arvust kooliastmetes, klassikomplektide arvust ja muudest üksikasjadest, mis kõik on väga täpselt riigi poolt reeglistatud ja determineeritud,» selgitas linnade liidu juht.
«Selleks on haridus- ja teadusministeeriumi, rahandusministeeriumi ning omavalitsusliitude koostöös välja töötatud üksikasjalik algoritm, kus on püütud arvestada võimalikult paljude koolielu puudutavate teguritega.» Ta rõhutas, et ühtki illegaalset kooli või klassi ju omavalitsustel pole.