Jakobson: komisjoni ülesanne ei olnud kedagi süüdi mõista

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Max Jakobson

FOTO: Mihkel Maripuu

Oma töö lõpetanud inimsusvastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise komisjoni esimehe Max Jakobsoni sõnul ei olnud komisjoni ülesanne kedagi süüdi mõista.

Raamatu «Estonia 1940-1945» esikaas.

FOTO: Internet

Jakobson ütles teisipäeval Tallinnas komisjoni töö lõpetamise puhul antud pressikonverentsil, et komisjoni töö oli võimalikult täpselt kirjeldada seda, mis toimus Eestis okupatsiooniaastatel, kuid kes on kuritegudes süüdi või mitte, ei ole komisjoni otsustada.

Jakobson nentis, et tema hinnangul oli komisjoni töö väga täpne ja ainult faktidel põhinev.

Komisjoni liikme Peter Raddaway sõnul on tema isiklik arvamus, et lisaks natsikurjategijate üle peetud Nürnbergi kohtuprotsessile tuleks korraldada ka niinimetatud Nürnberg-2 protsess kommunistlike kurjategijate üle.

«Probleem on aga selles, et suur osa neist kurjategijatest ei ole enam elus. See on reaalsus, millega tuleb leppida,» lausus Raddaway.

Inimsusvastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise komisjoni liikmed tõdesid, et komisjon on oma kümne tegevusaasta jooksul teinud ära suure töö ning valminud raportid okupatsiooni ajal toime pandud inimsusvastastest kuritegudest on kindlasti Eestile vajalikud.

Komisjoni liige Nicolas Lane ütles, et kommunismikuritegude hukkamõistmine kogu Euroopa Liidu tasemel ei ole teema, mis käiks komisjoni ülesannete hulka. Samas märkis ta, et kui Eesti saadikud europarlamendis soovivad seda algatada, siis on komisjoni raportitest okupatsiooniaastate kohta Eestis kindlasti kasu.

Uurimiskomisjoni liikme Paul Goble'i sõnul ei ole tõenäoline, et Venemaa komisjoni raporti põhjal Eesti okupeerimist ja siin toime pandud kuritegusid tunnistaks. Goble tõdes, et Venemaa on viimastel aastatel tõe tunnistamisest järk-järgult kaugenenud.

«Ma arvan, et venelased vajaksid ausat tagasivaadet sellele, mis nende riigi ajaloos on toimunud. See on iga riigi jaoks raske, aga vajalik,» lausus ta.

Komisjoni liikmed nentisid, et nende töö ei ole lõplik ning kindlasti on Eestis valdkondi ja ajajärke, mis vajavad veel põhjalikku uurimist. Komisjon avaldas toetust president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekule luua eelmise sajandi keskpaigast kuni 1991. aastani Eestis toime pandud inimõiguste rikkumiste uurimiseks Eesti Mälu Instituut.

Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Toomas Hiio sõnul arreteeriti Eestis esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 7000 inimest, kellest enamik saadeti vangilaagritesse. Neist sajad tapeti. 1941. aasta juunis küüditas nõukogude võim Eestist Siberisse 10 000 inimest. 1941. aasta suvesõja ajal tapeti Eestis üle 2000 inimese.

Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941-1944 tapeti 7000 Eesti elanikku, sealhulgas ligi 1000 Eestis elanud juuti. Lisaks tõid Saksa okupatsioonivõimud sel perioodil Eestisse 7000-8000 juuti, kellest suur osa tapeti ja tuhanded saadeti Eestist edasi koonduslaagritesse. Saksa okupatsiooni ajal Eestis olnud sõjavangidest umbes kolmandik tapeti või nad surid. Nõukogude sõjavangide olukord Saksa okupatsiooni ajal on valdkond, mille kohta on vähe infot ja mis vajab veel uurimist.

Pärast 1944. aastat teise Nõukogude okupatsiooni ajal arreteeriti Eestis 30 000 inimest, kellest suur osa saadeti vangilaagritesse. Märtsis 1949 küüditas nõukogude võim Siberisse üle 20 000 inimese. Hiio sõnul oli palju väiksemaid deporteerimisi, näiteks 1945. aastal küüditati Siberisse Eesti sakslased ning 1950. aastal sajad Jehoova tunnistajad.

Komisjon on avaldanud perioodide 1940-1941 ning 1941-1944 kohta põhjalikud raportid. Pärast 1944. aastat Eestis toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid käsitlev raport ilmub jaanuaris.

Tagasi üles