/nginx/o/2011/09/19/759524t1hece1.jpg)
Noor otsustab minna ülikooli õppima matemaatikat, tema vanemad on aga unistanud, et pojast saab jurist. Vanemad lähevad poja valiku tõttu temaga tülli ning otsustavad rahalise toe lõpetada.
Tellijale
Õppetoetused seavad vanematest sõltuvusse
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
20. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas kavatseb sellisesse seisu sattunud noort kaitsta uus õppetoetuste süsteem, kus tudeng seotakse vanematega kuni 26-aastaseks saamiseni?
Just sellise küsimuse sai haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets lahendamiseks eile kolmandat hooaega alustanud postimees.ee online-väitluses.
On ju pojal valida, et ta õpib matemaatikat, mis on ka riigi jaoks prioriteet, kuid jääb seetõttu ilma nii õppetoetusest kui ka õppelaenust. Esimesest seetõttu, et talle toetuse määramisel peab võtma arvesse vanemate sissetuleku, ning teiseks seetõttu, et vanemad ei ole nõus laenu käendama. Seega peab poeg hakkama enda elatamiseks kooli kõrvalt töötama, mis tähendab, et ta ei suuda õppida 100-protsendise edukusega ja tal tuleb hakata õpingute eest maksma, saades nii kolmandat korda «karistada».
Küsimusele, kas toodud näites töötab kuni 26-aastase tudengi kohustuslik vanematega sidumine vastu nii kainele mõistusele kui ka riigi eesmärkidele, vastas Mart Laidmets, et tegu pole mingi uudse probleemipüstitusega. Vanemad on oma järeltulijate valikuid suunanud kogu selle aja, mil üldse maailmas on õpitud.
«Ma leian, et riigil on raske sekkuda, kui perekonnas on erinevad lähenemised ja ma ei näe küsimuses ka ettepanekut, kuidas seda olukorda lahendada, kui juristidest vanematele ei meeldi matemaatikust järeltulija,» märkis Laidmets.
Tema sõnul saab noor lahendusena võtta õppelaenu ning kui valitud eriala osutub riiklikuks prioriteediks, siis saab seal ilmselt erialastipendiumi. «Tõenäoliselt on siiski võimalik vanematele ka oma huvi matemaatika vastu põhjendada ja saada tuge õpingute lõpetamiseks,» arutles Laidmets. «Kuid samas ei saa midagi olla selle vastu, kui õigusalaste teadmiste omandamist peetakse vajalikuks suguvõsas põlvest põlve edasi kanda. Üldiselt on näiteks toodud juhul raske midagi riiklikult reguleerida,» märkis ta.