Seeder: pole otsustatud, et praegune piiriprojekt on lõplik

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Idapiir.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seederi sõnul on Eesti idapiiri väljaehitamine sedavõrd tähtis projekt, et selle üle ei tohi otsustada kiirustades ja rohmakalt.

Seeder kinnitas, et Eestil tuleb idapiiri ehitamisega kindlasti jätkata, kuna vaja on korralikku ja kaitstud Euroopa Liidu välispiiri. «Selle ehituse vajalikkust ei ole minu teada vastustanud ka mitte keegi opositsioonist,» märkis Seeder. «Küll on vastustatud idapiiri neljakordne kallinemine summani 320 miljonit eurot ning ka koalitsioonis ei ole otsustatud, et idapiiri ehitamist tuleb sellises mahus rahastada aastani 2026, nagu siseminister eile avalikustas,» kommenteeris ta. «Lõplikult välja käidud summa rahastamise allikates ei ole valitsuses kokku lepitud,» kordas Seeder ja lisas, et ühel meelel ollakse ambitsioonis ja nõuetes, et idapiir tuleb ehitada korralikult.

Seeder ütles, et erakond Isamaa lähtub sellest, mida kevadel riigieelarvet kokku pannes arutati – piiriehituseks on kavandatud 90 miljonit järgmise nelja aasta peale vastavalt esialgsetele arvutustele. «Siseministeeriumi enda taotluste alusel on 2018. ja 2019. rahastamine tagatud ja selle aja jooksul on meil aega mõelda, kuidas leida puudu olev raha või vaadata piiriehituse kallinemine ümber.»

«Mulle jääb arusaamatuks, et homsel valitsuskabineti istungil soovitakse kiirkorras jõuda poliitilise otsuseni ja arvan, et see ei ole mõistlik,» ütles Seeder. «See on nii kallis projekt, et see peab olema läbi räägitud riigieelarve strateegia käigus, mitte kesksuvel valitsusekabineti istungil kiirelt ära otsustatud,» jätkas ta. 

Seeder ütles, et kõige optimaalsem lahendus peab sündima valitsuse ja ekspertide koostöös ja lisas, et valitsuse liikmed ei oska praegu hinnata, kas 320 miljonit on palju või vähe. «Me teame, et esialgne maksumus 80 miljonit ja praegu riigieelarve strateegias eraldatud 90 miljonit on kattega, kuid siseministri väljakäidud 320-miljonilisel hinnalipikul riigieelarves katet ei ole. Me kõik teame, kui keeruline on leida kümmet miljonit, rääkimata mitmesajast miljonist eurost riigieelarve arutamise käigus.»

Isamaa esimees rääkis, et kulude planeerimisel vaadatakse tervikpilti - riigieelarve strateegia arutamise käigus, kus kõik erinevad valdkonnad ja vajadused on laual, leitakse jõukohased lahendused ja alles siis selgub, kas 320 miljonit on realistlik number või ei ole ja tuleb milleski järgi anda.

Seeder ütles, et on öelnud nii peaminister Jüri Ratasele, siseminister Andres Anveltile, kui ka SDE esimehele Jevgeni Ossinovskile, et idapiiri rahastamist tuleks taotleda Euroopa Liidult, kuivõrd tegemist on Euroopa Liidu välispiiriga. «Me teame, et piiriküsimusele pööratakse järgmisel eelarveperioodil rohkem tähelepanu ja eraldatakse rohkem raha. Kui me räägime idapiiri väljaehitamise rahastamise prioriteetsusest, siis Isamaa mõistab seda nii, et see lülitatakse ka Euroopa Liidu järgmise eelarve perioodi rahastamise läbirääkimistesse, mida seni aktiivselt tehtud ei ole.»

Siseminister Andres Anvelt rääkis teisipäeval Postimehele, et praeguse, 320 miljonit eurot maksva idapiiriehituse projekti variandiga tuleb jätkata. «Kui me vaatame kahe-kolme viimase nädala jooksul toimunut – milline rändesurve on Eesti piirile –, siis ma arvan, et teist valikut meil ei ole,» sõnas ta. Riigikontrolör Janar Holm saatis Anveltile pöördumise, milles tõi välja, et valitud idapiiri lahendust pole piisavalt põhjendatud. Anvelti kinnitusel kujundab ta Holmi kirja suhtes arvamuse paari päeva jooksul ning vastab siis riigikontrolörile.

Tagasi üles