Eesti 468 perearstikeskusest saatsid perearstide seltsile oma andmed 109, neist 24 said kõrgeima ehk A-taseme kvaliteeditunnistuse.
Tellijale
Selgusid parimad perearstikeskused
28. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teist aastat Eesti parimate perearstipraksiste hulka kuulunud Sõmeru Perearst OÜ juhataja Rita Uuetalu ütles, et käis ka üritusel, kus president Toomas Hendrik Ilves parimate perearstikeskuste esindajaid tervitas.
«Oli ikka mõnus tunne küll, kui president kätt surus ja meie tööle tunnustust avaldas. Ega meil seda tunnustust ülearu palju ole,» lausus tohter.
Uuetalu sõnul on temal perearstina vedanud, sest tal on praksises ka abiarst ja kaks õde. Kõigil seda luksust pole, aga üksinda on väga raske hakkama saada. Sõmeru perearstikeskuse nimistus on praegu 2500 inimest. «Olulisim on kroonilisi haigeid, keda meil on üle 800, pidevalt jälgida, mis on süsteemne meeskonnatöö,» rääkis Uuetalu. «Ehkki maapiirkonnas on inimestel sageli raske kohale tulla, on nad väga koostööaltid ja saavad aru, et kõik toimub nende endi tervise huvides. Ütleksin, et meil on väga hea arsti ja patsiendi suhe.»
Küsimusele, mis muret valmistab, vastas Sõmeru perearst, et eks see ikka raha ole, sest palgad on ajale jalgu jäänud ja kõik meedikud ootavad palgatõusu. Ka uuringuraha kasutamist tuleb kogu aeg pingsalt jälgida, aga praegu ollakse sellega graafikus. «Kui raha hakkab otsa saama, siis saadame spetsialisti juurde, aga tegelikult tuleks odavam, kui me ise saaks inimese otse uuringule saata,» lausus ta.
Väikeses kohas teeb arsti murelikuks ka suur töötute arv. Praegu on Sõmerul 250 töötut, kelle ravi eest ei maksa keegi. Tohtril pole südant neid päris abita jätta, see aga lööb augu perearstikeskuse eelarvesse. «Esmatasandi arstiabi peaks olema ikka kõigile kättesaadav,» sõnas Uuetalu.
Eesti Perearstide Seltsi (EPS) juhi ja peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul ei hinnatud perearstipraksiste puhul pelgalt arvulisi näitajaid.
«Oluliseks peeti ka kvalitatiivseid muutusi mõtteviisis, töösse suhtumises, töö organiseerimisel, mis kõik koos peaks lõpuks viima sujuvalt toimiva perearstisüsteemini ja esmatasandi arstiabi kättesaadavuse paranemiseni,» lausus ta.
EPS on koostanud perearstipraksiste kvaliteedijuhise, mille alusel arstikeskuseid hinnatakse. Parimate valimisel võetakse arvesse näiteks praksise töökorraldust, arstiabi kättesaadavust, ravi kvaliteeti, sealhulgas haiguste ärahoidmist, arstiabi järjepidevust ning koostööd patsientidega.
Kalda sõnul oli tänavu neid perearstikeskusi, kes soovisid ennast teistega võrrelda, palju rohkem kui eelmisel aastal ja neid, kes vastasid kõrgeimale tasemele, koguni kaks korda enam. «Kindlasti on väga häid praksiseid veel rohkem, aga kõik pole tänaseks veel nii kaugele jõudnud, et ennast hinnata lasta,» sõnas ta.
Eeloleval reedel ja laupäeval peavad Eesti perearstid Tartus oma sügiskonverentsi, kus muu hulgas austatakse parimaid ja valitakse seltsile uus juhatus. Parimad perearstikeskused saavad diplomi ja käsitöövimpli. Kalda sõnul töötab selts selle nimel, et edaspidi kaasneks auga ka rahaline tunnustus.