Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni liikme geoloog Ivar Puura sõnul ei vasta Nord Streami seirearuande mitmed olulised osad loodusteadusliku uurimistöö nõuetele ning seetõttu on ka töö järeldused ekslikud. Kuna Nord Stream ei soovivat korrigeerida oma keskkonnauuringute metoodilisi vigu, tuleks moodustada nende hindamiseks rahvusvaheline ekspertiis.
Nord Streami esindajad esitasid eile keskkonnaministeeriumis 2010. aasta keskkonnaseire tulemusi, milles selgus, et gaasitoru ehitamise mõju on olnud lühiajaline ja lokaalne ning mingit püsivad keskkonnakahju pole Lääneres tuvastatud. Puura tulemustega ei nõustu.
«Nord Streami seirearuanded kubisevad teadusliku uurimistöö protokolli rikkumistest. Kuna tegu on avaliku infoga, on igaühel võimalik keskkonnaministeeriumis aruannetega tutvuda ja selles ise veenduda. Kahjuks on teaduslikus mõttes ülimalt nõrk ka Nord Streami seire metoodika ja lähteülesanne,» ütles Puura.
Jutt käib eelkõige Nord Streami valmistatud Soome vete seireraporti kvaliteedist, mis on Puura hinnangul matemaatiliselt kirjaoskamatu.
«Näiteks on meile tuttav Kymi jõe piirkond, kus on teada kümme korda suuremad dioksiinide sisaldused, kui reostamata setetega alal, aga seirejaamad on paigutatud enam kui saja kilomeetri kaugusele Soome lahe suudme suunas» rääkis Puura. Nii olevat saadud paremad tulemused.
«Seda näitas ka Nord Streami ainus sellele (Kymi jõe - toim) alale sattunud proov, kus dioksiinide sisaldus oli 64 pg/g WHO TEQ,» märkis Puura. «Fooniliselt alalt võeti kümmekond proovi sisaldustega 6-8 pg/g WHO TEQ ning leiti aritmeetiline keskmine (8-9 pg/g ringis), mille põhjal väideti, et keskkonnamõjud on väikesed.»
Veel lisas Puura, et Kymi jõe piirkonnas esineb dioksiinide ja toksikantide suurem reostus eelkõige 10-30 cm sügavusel, samas ei uuritud seire käigus setteid kusagil sügavamalt kui 10 cm sügavuselt.
Puura sõnul deklareerisid Nord Streami esindajad, et neil ei ole seire jätkamisel mingit soovi teadlaste tagasisidet arvesse võtta, ega oma metoodilisi vigu parandada.
«Nord Streami Balti regiooni esindaja Romans Baumanise sõnum oli ühene: kuni puudub «juriidiline raamistik», mis Nord Streami teaduslikult korrektseks mõjude hindamiseks ja seireks ei kohusta, jätkab Nord Stream vanaviisi. Samuti väitis Baumanis, et ta «saab aru teadlaste murest Kymi jõe lahesuu keskkonnamõjudega seoses», kuid Nord Streamil ei olevat nendega mingit seost ning seetõttu tulebki toru keskkonnamõjusid uurida kõikjal, kuid mitte Kymi jõe suudmest lõunas olevas Soome lahe osas,» ütles Puura.
«Kui mõtleme ressurssidele, millega Euroopa Liit toetab teadust ja haridust, on oluline tagada ka kõigis keskkonnamõjude hindamise kõrge tase,» ütles Puura. «Nord Streami juhtum on piisavalt tuntud, et sellest kujundada Espoo konventsiooni rakendamise ja keskkonnamõjude hindamise kriitilise analüüsi näidisjuhtum. Seetõttu on äärmiselt vajalik, et uuringute meetodeid ja tulemusi hindaks kõrgetasemeline rahvusvaheline ekspertiis.»