N, 1.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maksuamet esitab teadlikult alusetuid nõudeid

Lauri Linnamäe
Maksuamet esitab teadlikult alusetuid nõudeid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Postimees.ee.

Kevadine juhtum, kus inkassofirmad nõudsid tuhandeilt mobiiliklientidelt söakate ähvarduste abil teadlikult sisse alusetuid nõudeid, pani nördima. Kuid mida ütleksite siis, kui teaksite, et sama meetodit kasutab ka Eesti Vabariigi maksuamet?


Just seda käskis ameti juhtkond oma töötajail teha – eirata riigikohtu otsust ning esitada «klientidele» teadlikult alusetuid nõudeid lootuses, et maksumaksjad ei oska või söanda oma õiguste eest seista.

2006. aasta novembris pidasid maksu- ja tolliameti (MTA) juriidilise osakonna, tulude osakonna ning Lõuna ja Ida maksu- ja tollikeskuste juhid pingelist nõupidamist.

Maksuamet oli äsja riigikohtus kaotanud üle 700 000 krooni, kuid see polnud ameti suurim mure: riigikohus ütles otsuses, et maksuvõla sundtäitmise aegudes aegub ka maksu- ja intressivõlg. Teisisõnu, üle kahe aasta vanused maksuvõla intresse sisse nõuda ei saa.
Segadus intressidega kestab

Ent MTA arvestussüsteemi arendamine oli hiljaaegu läbi kukkunud ning maksuametnikud kasutasid edasi puudulikku tehnoloogiat, millega polnud võimalik aegunud ja aegumata nõudeid eristada.

Lahendus? Ühelt poolt võiks ju riigikohtu lahendi valguses kiiremas korras arvestussüsteemi korda teha. Ent teisalt saab ka lihtsamalt. Enamik maksumaksjaid ju riigikohtu pretsedenti loovast lahendist ei tea, pealegi eelistavad paljud ettevõtjad mitte vaidlemise ja jonniajamisega maksuameti luubi alla sattuda.

«Ettevõtja on praktiline,» selgitas ettevõtja Heldur Meerits. «Ega maksuamet ka alati eksi, lisaks kulutab maksuvaidlus aega ja närve ja raha, seetõttu on lihtsam ära maksta ja oma tööga edasi minna.»

Maksuamet läkski lihtsama vastupanu teed. Kohtumise tulemusel sündis lühike, ilmselt piirkondlikele maksukeskustele mõeldud märgukiri: kuna aegumisele tuginevate vaidlustuste arv on suhteliselt väike, jäetagu riigikohtu otsus tähelepanuta ning nõutagu intresse sisse nagu varem.

Ning lisatakse, et võimalike vaidlustuste ja kohtuasjade tõttu tuleb ilmselt ametil hüvitada nii mõnegi kaebaja õigusabikulud, kuid amet võtab selle riski. Alles siis, kui vaidlustuste ja kohtuasjade hulk peaks üle pea kasvama, võiks kaaluda intressiarvestuse süsteemi kordategemist, tõdes maksuamet.

Ehkki kohtumine toimus juba kaks aastat tagasi, kestab Postimehe andmeil segadus aegunud ja kehtivate intressidega ametis tänini. Alles järgmisel aastal kavatseb amet seada sisse uue maksude arvestamise süsteemi, mis peaks ka segaduse likvideerima.

Vandeadvokaat Leon Glikman oli oma hinnangus armutu. Ta rõhutas, et kui Postimehe käsutuses olev märgukiri maksuameti juhtide kohtumiselt on autentne, viitab see ilmselgele seaduserikkumisele.

«Põhiseadus, maksukorralduse seadus ja haldusmenetluse seadus panevad haldusorganile kohustuse tagada oma tegevuse seaduslikkus. Arvutiprogrammi puudulikkus  ei saa väärata seadust!» põrutas Glikman.

«Lubamatu on maksumaksjat desinformeerida ja kallutada maksma enam, kui seadus ette näeb. Maksumaksja eeldab ju, et MTA avaldatu on õige,» lisas ta.

Teine tunnustatud maksuõiguse advokaat, kes soostus maksuameti tegevust kommenteerima vaid anonüümselt, nimetas maksuameti tegevust otsesõnu maksumaksja õigustele sülitamiseks.

«Igasugu põnevaid töölehti ja mustandeid leiab maksutoimikutest palju, aga nii detailset juhist olen harva näinud,» tunnistas ta. «See näitab, et maksuamet soovib ilmselgelt ignoreerida riigikohtu lahendit!»

Tema sõnul tasuks siit edasi arutleda, et kohtulahendit ignoreerides teevad maksuametnikud teadlikult valesid otsuseid. Kui niisugune maksumenetlus peaks üle kasvama väärteomenetluseks, võib asi päädida teadvalt vale väärteootsuse tegemisega. Selle eest on, muide, ette nähtud kriminaalkaristus.

Eesti Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis märkis aga, et ehkki teadlikult aegunud intresside sissenõudmine on selgelt seadusevastane, on see ometi ametile edukas. Lehis oli oma kommentaarides vaoshoitud, kuid resoluutne.

«Amet on kohustatud tagama, et iga maksumaksja kohta oleks maksuarvestuses üksnes ja ainult õiged andmed,» rõhutas Lehis. «Kui maksu või intressi võlg aegub, tuleb see arvestusest kohe eemaldada.»

Isegi kui maksumaksja alusetult nõutavat maksu ei tasu, võib maksuamet oma lombaka arvestussüsteemiga talle selget kahju teha. Nimelt on andmed maksuvõlgade kohta avalikud ning ebaõige maksuvõla avalikustamine võib ettevõtjale põhjustada rahalist kahju.

Vaiet esitada kulukas

Lehise hinnangul võib see aga bumerangina pöörduda ameti enda vastu. «Sellisel juhul on maksumaksjal riigivastutuse seaduse järgi õigus nõuda kahju hüvitamist,» sõnas ta.

Otsene rahaline kahju ebaõigelt maksuvõlglaseks tembeldatud ettevõtjale on ka vaide koostamine. Vaide esitamine peaks valearvestuse justkui lõpetama, kuid ettevõtja jaoks peitub seal siiski rahaline konks.

Ehkki vaie võib mahtuda vaid paarile leheküljele, pole see dokument, mille tüüpiline firmajuht või raamatupidamine oma arvutil valmis kirjutab. Tõnis Paltsu kastanid maksuameti tulest välja toonud vandeadvokaat Ants Karu kinnitas, et vaide koostamine vajab kindlasti õigusabi.

«Lihtsama vaide jaoks on minimaalne ajakulu kaks tööpäeva,» tunnistas Karu. «Suur osa ajast kulub info kogumisele ja sõelumisele.»

Vaide umbkaudseks hinnaks saab siis advokaadi 16 tunni hind, mis tähendab vähemalt paarikümne tuhande kroonist, kallimates büroodes ka paar korda suuremat väljaminekut. Kuid erinevalt kohtumenetlusest ei hüvitata vaide koostamisele kulunud õigusabikulusid isegi siis, kui vaie rahuldatakse.

Seadusega vastuolus

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher luges pärast maksuameti memoga tutvumist üles mitu paragrahvi, muu hulgas ka põhiseadusest, millega maksuameti selline praktika vastuolus on.

«Põhiseaduse paragrahv


13 kaitseb inimest riigivõimu omavoli eest,» märkis Vaher. «Seda pole praegu tehtud ja siin on põhimõtteline vastuolu õigusriigi põhimõtetega. Lisaks peavad haldusaktid haldusmenetluse seadustiku järgi olema kontrollitavad ja õiguspärased.»

Vaheri kinnitusel on lubamatu, et IT-ressursside arendamise asemel paneb riigiamet koormuse hoopis kodanikule. «Ning igal juhul pidanuks maksuamet inimesi teavitama probleemidest ja paluma ebaõigetest maksuandmeist teada anda,» rõhutas Vaher.

Kas ametnikud, keda ameti juhtkond on sisuliselt kohustanud teadlikult valesid nõudeid esitama, on seega olnud sunnitud seadust rikkuma, ei osanud Vaher öelda.

«Raske on ette kujutada, et toonane rahandusminister ei teadnud, et maksuamet kavatseb riigikohtu otsusele läbi sõrmede vaadata,» märkis ta.

Memo valmimise osalised
2006. aasta novembris, kui toimus koosolek, kus valmis all vasakpoolsel pildil nähtav memo, osalesid MTA juriidilise osakonna, tulude osakonna ning lõuna ja ida maksu- ja tollikeskuse juriidiliste osakondade esindajad. Nimeliselt koosolekul viibinud inimesi märgitud pole, kuid toome ära nende osakondade juhid 2006. aasta lõpus.

•    MTA juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld
•    Tulude osakonna juhataja Ruth Paade
•    Lõuna maksu- ja tollikeskuse juriidilise osakonna juhataja Mare Ülenurm
•    Ida maksu- ja tollikeskuse juriidilise osakonna juhataja Aivar Haava

Märksõnad
Tagasi üles