Eile viisid demineerijad Saatse Seto talumuuseumist minema ohtliku mürsu, mis oli muuseumieksponaatide hulgas väidetavalt olnud umbes kolmkümmend aastat.
Saatse Seto muuseumist avastati ohtlik mürsk
14. oktoober 2011, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti teatel tuvastati eile Põlvamaal Värska vallas Saatse külas asuvas Seto talumuuseumis, et lõhkekehade püsinäitusel on üks ohtlik 45 mm mürsk.
Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe ütles Postimehele, et demineerijate sõnul leidis ohtliku mürsu üks muuseumikülastaja. Seda kinnitas Postimehele ka Saatse muuseumi juhataja kohuseid täitev Tea Korela.
«Lihtsalt leidus üks muuseumikülastaja, kes oli kompetentne,» sõnas Korela.
Demineerijad tegid selgeks, et tegemist on 45-millimeetrise tõenäoliselt nõukogude päritolu mürsuga, mis oli sütikuga ja välja tulistatud. Demineerijad hävitasid leiu.
Korela sõnul oli mürsk eksponaatide hulgas olnud praktiliselt muuseumi algusest peale ehk aastast 1974, kuigi ta ei osanud veel öelda, kuidas mürsk täpselt muuseumisse jõudis.
Vallimäe sõnul on taolisi juhtumeid, kus demineerijad muuseumitest tööd leiavad, ka varem ette tulnud ja selles pole väidetavalt midagi harukordset.
Vallimäe tõi näiteks Saaremaa hobimuuseumi, kust on demineerijad saanud elus lõhkekehi.
Samuti on olnud juhtumeid, kus kodanik tahab muuseumile tuua lahingmoona eksponeerimiseks, kuid tegemist on olnud elusa lõhkekehaga ning muuseum on kutsunud pommigrupi.
«Need on vaid mõned näited,» nentis Vallimäe .
Vallimäe rõhutas aga, et igasugune lõhkeaine on ohtlik ja ühelgi muuseumil ega eraisikul ei või olla lõhkematerjali.
«Muuseum võib eksponeerida tühja kesta, kuid lõhkeainet sisaldav lahingmoon läheb hävitamisele,» selgitas Vallimäe.
Vallimäe toonitas, et lõhkekeha kahtluse korral tuleb ühendust võtta häirekeskuse telefonil 112.