Riigikogu väliskomisjonis tutvustati tellitud uuringut, mille kohaselt puudub Euroopa Liidul ühtne Aasia strateegia ja seetõttu on Aasia suunal jäänud liikmesriigid omapead.
Soovitus Eestile: EL ei tohi Aasias tegutseda USA huvide vastu
26. oktoober 2011, 11:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu «Välispoliitilised strateegiad Aasia suunal: teiste riikide kogemus ja soovitusi Eestile» kohaselt sõltub Eesti Aasia poliitika konkreetsemast defineerimisest, kas ja millist ELi Aasia poliitikat Eesti sooviks.
Uuringus väideti, et igal juhul tuleb Eesti Aasia poliitikat seades võtta arvesse, et mõned Aasia-suunalised eesmärgid võivad vajada teostamist hoopis Euroopas endas.
«Kui suure ELi varju pidada väikesele Eestile heaks võimaluseks, millegi suurema nime all tegutsemiseks, oleks Eestil mõistlik panustada aktiivselt ühise ELi Aasia strateegia valmimisse,» kirjutati uuringus. «Seda võiks pidada ka Eesti võimaluseks end ELis enam esile tõsta ja laiendada oma välispoliitilist profiili.»
Uuringus rõhutati, et samas tasub meeles pidada, et Eesti vaatenurgast oleks oluline, et Euroopa Liit ei tegutseks Aasias USA huvide vastu, olgugi, et USA ning ELi huvid ei lange alati kokku.
Uuringus kutsutakse üles mõistma, et Aasias on poliitika ja majandus omavahel tugevalt läbipõimunud.
«See võib ühest küljest tähendada seda, et Aasia mitte-demokraatlikes riikides võib ettevõtlus olla tugeva poliitilise kontrolli all. Teisest küljest tähendab see aga laiemalt, et poliitilistel suhetel on mängida tähtis sümboolne roll,» selgitati uuringus. «See tähendab, et majandushuve ning teadus- ja arengukoostööd on raske eraldada võimalikest poliitilistest valikutest Aasia suunal. See on kõige olulisem tegur, mis suunab Eestit Aasia suunalist tegevust geograafiliselt fokusseerima.»
Uuringu kokkuvõttes öeldakse, et Aasia on tähtis kõigile Aasia-välistele toimijatele, sest Aasia tõuseb alanud sajandil väidetavalt domineerivaks piirkonnaks, isegi kui USA suudab sajandi esimesel jätkuvalt maailmapoliitikas domineerida.
Väidetavalt on kaks peamist tõusvat jõudu ja tulevast globaalset toimijat Hiina ja India.
«Samas kuigi Hiina ja India tõus on jätnud Jaapani justkui varju, ei ole põhjust unustada, et ka see Ida-Aasia saareriik on jätkuvalt üks suuri tegijaid globaalses majanduses ja lisab regioonile vaid kaalu. Samuti tuletavad arengud ASEAN-i maades meelde, et tõusev Aasia ei piirdu vaid Hiina ja Indiaga,» lisati uuringus.
Riigikogu väliskomisjon otsustas kevadel alustada Aasia-teemaliste parlamentaarsete kuulamiste sarja, mis on kavandatud kuni 2012. aasta kevadistungjärgu lõpuni.
Kuulamistel vaadeldakse Aasia tähendust maailmas perspektiiviga aastani 2025 ja Eesti huvide võimalikult parema esindatuse saavutamist kogu regioonis.
Väliskomisjoni Aasia-strateegia kuulamiste kokkuvõttena valmib väliskomisjoni sellekohane raport.
Uuring «Välispoliitilised strateegiad Aasia suunal: teiste riikide kogemus ja soovitusi Eestile» käsitleb Aasia olulisuse tõusu, geopoliitikat ja keskkonnaprobleeme.
Uuringus vaadeldakse ka Euroopa Liidu ja USA Aasia suunalist poliitikat ja näidisriikide (Soome, Rootsi, Iirimaa, Šotimaa) kogemusi Aasia strateegiate rakendamisel. Samuti on vaatluse all USA roll Aasias, sest «Eestil ei ole ühtegi teist nii olulist liitlast, kelle kohalolek Aasias oleks niivõrd tugev».
Uuringus esitati ka soovitused Eestile.
Uuringu teostas Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituut ja seda tutvustasid Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Jyrki Käkönen, Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professor Erik Terk ning Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi doktorant Tanel Mae.