Eesmaa kritiseeris Yana Toomi toodud võrdlust

Enn Eesmaa. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Keskerakonna juhatuse liige Enn Eesmaa sõnas, et tema erakonnakaaslase Yana Toomi paralleel 1940. aasta ja värviliste revolutsioonidega on ebaõnnestunud ning iseseisvuse kaotamine pole demokraatlike protestiliikumistega võrreldav. 

Eesmaa sõnas, et Nõukogude Liidu kavatsused Baltimaades on hästi dokumenteeritud ning Eesti ja teiste riikide iseseisvuse kaotamist kinnistati 1939. aastal NSVLi ja Natsi-Saksamaa välisministrite allkirjastatud Molotovi-Ribbentropi paktiga. Selle salaprotokollid jagasid Euroopa kahe totalitaarse režiimi vahel. «Ultimaatumite, eriesindajate ning suurearvulise punaarmee jälgimisel ja suunamisel toimunud protsesse ei saa osa rahva tahte väljenduseks pidada ka siis, kui Eesti kodanike seas leidus kaasajooksikuid,» ütles keskerakondlane. 

Eesmaa lisas, et kui värviliste revolutsioonide eesmärk oli saavutada suurem demokraatia ja vabadus, siis Eesti oma vabaduse 1940. aastal vastupidiselt sellele kaotas. «Kui värvilisi revolutsioone Eestis toimunuga ilmtingimata võrrelda, saab seda pigem teha 1991. aastaga, meenutades Rahvarinnet, laulvat revolutsiooni ja Eesti inimeste ühtsust riigi taasiseseisvumise nimel. Neid sündmusi peaks Yana Toom veel üsna hästi mäletama,» ütles Eesmaa. 

Ta tõdes, et Toomi võrdlus 1940. aastal toimunu ja värviliste revolutsioonidega oli kahtlemata ebaõnnestunud ning jätab Eestis toona toimunust väga ekslikku mulje. «Arusaadavalt tekitavad sellised laused küsimusi ja usun, et Toom põhjendab mõeldut lähemalt,» ütles Eesmaa.

Keskerakonna juhatuse liige Yana Toom võrdles pühapäeval eetris olnud Vene telekanali jutusaates 1940. aastal Eestis toimunut tänapäevaste niinimetatud värviliste revolutsioonidega.

«Aga mis juhtus 1940. aastal - mulle tundub, et see oli tõenäoliselt midagi sellesarnast nagu meie mittearmastatud värvilised revolutsioonid - eliidi lõhenemine, demonstratsioonid - osa on poolt, osa vastu, kuidagi nii,» ütles Toom telekanali Rossija saates «Pühapäeva õhtu Vladimir Solovjoviga».

Saates oli arutusel Eesti ja Läti justiitsministri eelmise nädala avaldus uurida Venemaalt kui Nõukogude Liidu õigusjärglaselt okupatsioonikahjude hüvitamise võimalust. Toomi hinnangul oli Urmas Reinsalu ja Dzintars Rasnačsi avaldus tehtud puhtalt sisepoliitilise eesmärgiga.

«Probleem pole selles, kuidas me vaatame 1940. aastal juhtunut, vaid selles, et me kanname okupandi narratiivi üle venekeelsele elanikkonnale. Seda tehakse täiesti konkreetse poliitilise eesmärgiga - osa elanikkonnast kõrvaldatakse sellega riigi juhtimisest ja see justkui sobib kõigile,» rääkis Euroopa Parlamendi saadik Toom.  

Tema hinnangul pole see, mis juhtus 1940. aastal tänapäeval enam tähtis, kuid ikkagi tekitab pingeid Eesti ja Venemaa vahel.  

Värvilisteks revolutsioonideks on hakatud nimetama 2000ndate aastate alguses mimtel pool endise Nõukogude Liidu vabariikides ja Balkanimaades toimunud poliiitlisi liikumisi, mis mõnes riigis - nagu Gruusia ja Ukraina - viisid võimuvahetuseni. Venemaa juhtkond on värvilisi revolutsioone karmilt kritiseerinud.

1940. aastal juunis toimus Eesti Nõukogude Liidu organiseeritud riigipööre, mille käigus astus ametisse Johannes Varese niinimetatud «rahvavalitsus», mis viis Eesti ebademokraatliku liitmiseni Nõukogude Liiduga ehk Nõukogude okupatsioonini.