/nginx/o/2018/08/30/11326535t1h7c10.jpg)
Radikaalide poolt Saksamaa Chemnitzi linnas korraldatud mäss ja selle ümber toimunud sündmused on tekitanud kahtlusi, mille kohaselt teevad kohalikud politseinikud koostööd neonatsidega.
Saksa politseid kahtlustatakse neonatsidega koostöö tegemises (61)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahutuste põhjuseks oli 35-aastase Daniel Hilligi tapmine nädalavahetusel. Tapmisega seoses peeti kinni iraaklane ja süürlane. Kahtlusi äratasid politseist lekkinud vahistamismäärused, millega avaldati väidetavate tapjate isikud.
Ühe kahtlusalusena kirjeldatakse iraaklasest asüülitaotlejat, keda oli varem korduvalt karistatud. Teise kahtlusalusena määratleti süürlane ning väideti, et välismaalased pussitasid Hilligit korduvalt rindu. Lisaks said avalikuks tunnistajate nimed ning määruse väljastanud kohtuniku isik. Süürlane ja iraaklane peeti esmaspäeval tapmises süüdistatuna kinni.
Saksamaa neonatside jaoks oli Hilligi tapmine ajendiks Chemnitzi linna kogunemiseks. Esmaspäeval puhkesid massirahutused, mille käigus põrkusid neonatsid ja vasakäärmuslased. Neonatsid esinesid natsitervitusega, pooled loopisid pudeleid, karjusid loosungeid ja kasutasid pürotehnikat.
Vahistamismäärusest tehtud pilte jagas sotsiaalmeedias teisipäeva õhtul islamivastase tänavaliikumise PEGIDA asutaja Lutz Bachmann. Lisaks levitas pilte ka esmaspäevase meeleavalduse korraldanud Pro Chemnitz ja populistliku erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) kohalik haru. Pro Chemnitz andis aga sotsiaalmeedias teada, et Facebook eemaldas vahistamismääruse. Samas postituses küsiti oma eesmärgi nimel rahvalt annetusi.
/nginx/o/2018/08/30/11326642t1h6573.jpg)
Praegu Aafrikas viibiv Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles, et Chemnitzis aset leidnud vägivalda ei tohi tolereerida. Hoolimata mitmetest sõnavõttudest, ei ole ükski tipp-poliitik aga linna pärast rahutusi külastanud.
Kuna vahistamismääruse lekitamise näol on tegu kuriteoga, siis algatas Saksimaa peaprokurör uurimise, mida juhivad Dresdeni ametnikud, mitte Chemnitzi omad. Kahtluse alla on langenud politsei- ja justiitsametnikud, sest varem on samas piirkonnas esinenud juhtumeid, kus paremäärmuslased on justiitssüsteemi mõjutanud.
Alles eelmisel nädalal pidi Dresdeni politsei paluma vabandust avalik-õiguslikult telekanalilt ZDFilt, sest võttegruppi rünnanud meeleavaldaja osutus parasjagu mitte tööl olnud politseinikuks.
Liidupäevas opositsiooni kuuluvate roheliste parlamendifraktsiooni esimees Anton Hofreiter ütles, et julgeolekujõudusid ja justiitssüsteemi tuleb põhjalikult uurida. «Saksimaa valitsus pole selle teemaga liiga kaua mitte midagi teinud. See peab kiiresti muutuma,» sõnas ta.
Hofreiter palus siseminister Horst Seehoferil sekkuda. «Intsidendid Saksimaal muutuvad järjest tihedamaks ja seda lausa sellisel määral, et valitsusel on kohustus paremäärmusluse probleemiga tegeleda,» sõnas ta.
Sotsiaaldemokraadist Saksimaa asepeaminister Martin Dulig süüdistas kaudselt politseid ja ütles, et tegu on suure probleemiga, millega tuleb tegeleda. Teises intervjuus väitis Dulig, et paremäärmuslik vägivald Chemnitzis meenutas talle 1990ndate Ida-Saksamaad, kus pärast Berliini müüri langemist tõusis hüppeliselt immigrantide vastu suunatud vägivald.
Chemnitzi politsei tunnistas, et protestide ulatust alahinnati. Seda isegi hoolimata sisejulgeolekuga tegelevate agentuuride hoiatustest tuhandete neonatside Chemnitzisse kogunemise kohta.
Saksimaa siseminister Roland Wöller ütles, et paremäärmuslased kogunesid lühikese aja jooksul Chemnitzisse Saksamaa eri paigust. Paljud tulid kohale Berliinist, aga ka Alam-Saksi liidumaalt ning läänes asuvast Põhja-Rein-Vestfaali piirkonnast.
Kohapeal viibinud reporterite sõnul polnud politseinikud pürotehnikat loopinud meeleavaldajaid eriti takistada püüdnud. Videod näitavad ka seda, kuidas politseinikud kõnnivad mööda inimestest, kes esinevad natsitervitusega. Tervituse eest võib Saksamaal oodata kuni viieaastane vangistus.
Hoolimata reporterite sõnadest oli politsei tagasihoidlikuma sekkumise näol tõenäoliselt tegu taktikalise otsusega. Kuna esmaspäeval tuli 591 politseinikul ohjeldada umbes 8000 meeleavaldajat, pidid ametnikud olema jõulise sekkumise osas ettevaatlikud.
Kuna olukord oli kriitiline ja tänavatel esines natsitervitusest oluliselt suuremaid ohtusid, polnud ametnikel põhjust kohapeal nende rikkujatega tegelema hakata. Videosalvestiste alusel on aga 10 inimese puhul natsisaluudi tõttu uurimine algatatud.
Tänaseks kutsus ühendus Pro Chemnitz kokku juba uue meeleavalduse, mis algab plaanide kohaselt kohaliku aja järgi kell 18.00.