Ahastuses venelanna: mu poja elu Eesti kaitseväes on muutunud põrguks

Ajateenijad kasarmus varustust puhastamas.

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Vabatahtlikuna ajateenistusse läinud vene noormehe ema on ahastuses, sest kaitseväes pettunud poeg ütles talle korra, et tapab end ära, kuna teda kiusatakse puuduliku eesti keele oskuse tõttu.

19-aastane Erik kutsuti ajateenistusse tänavu juulis ja pärast sõduri baaskurust andis ta vande, rääkis Ida-Virumaal elav Natalja venekeelsele Postimehele. «Paljud minu pojaga koos teeninud noormehed saadeti edasi väljaõppele, aga minu vene keelt kõnelev poeg ja tema sõber koristavad pidevalt territooriumi. Vähe sellest – teised naeravad nende üle. Mina ütleksin selle kohta dedovštšina (noorsõdurite alandamise komme NL relvajõududes – toim),» rääkis ema. Kompaniiülema jutul käies sai naine teada, et vahetegemise põhjuseks on Eriku napp eesti keele oskus.

Eriku sõnul saadeti osa uutest ajateenijatest allohvitseride, teised B- ja C-kategooria autojuhtide kursustele. Tema pidi minema autojuhtide kursustele, kuid nädal enne sõdurivande andmist öeldi talle, et sinna ta ei saa, kuna  ei oska eesti keelt. Ka ei pääsenud ta samal põhjusel algselt lubatud Scoutspataljoni väljaõppele.

 Erik lõpetas hiljuti rakenduskõrgkoolis infotehnoloogia eriala ja sai B2 keeleeksamil 30 punkti.

Kuigi Eriku perekonnanimi on eesti oma, siis räägib ta vaid vene keelt. Ema sõnul pole ta poeg ainus kaitseväes, kes ei oska riigikeelt. «Seal on palju selliseid! Minu poeg kasvas ilma isata, kuskil ringi ei käinud. Teda huvitasid mootorrattad, autod ja sport. Käis jooksmas ja tegi lõuatõmbeid. Tahtis väga minna kaitseväkke ja nüüd selline lugu,» on ema nördinud.

Enesetapumõtted

See päev, kui Erik rääkis emale enesetapuplaanist, oli noormehe jaoks väga raske. «Viisime staabist ära hulga prügi, pesime koridoride ja WC-põrandaid. WCs ei ole midagi hingata, lähed sisse ja tahad oksendada. Siis veel mõned lähevad mööda ja naeravad: ««Ha-haa, koristajad». See on ebameeldiv,» rääkis Erik.

Nooremehe sõnul teab ta, mis teda ees ootab. Kaks kuud tuleb elada stiilis «lõuad pidada ja edasi teenida», oktoobris  tulevad väeossa uued ajateenijad ja siis peab ta koos nendega uuesti sõduri baaskursuse läbi tegema. «Ma ei saa aru, miks seda vaja on, sest ma olen selle juba läbi teinud,» imestas noormees.

Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni ekspert Igor Ljapin selgitas, et ajateenijate suunamine väljaõppele sõltub väeosa vajadusest. Tavaliselt saadetakse suvel ajateenistusse tulnud kas autojuhi või allohvitseride kursustele.

Olematu keeleoskus

«Oluline on mõista, et ajateenija suunamisel kursustele võetakse arvesse nende haridust, teadmisi, kogemust ja isikuomadusi,» selgitas Ljapin. Ta lisas, et valiku tegemisel püütakse arvestada ka ajateenija soovidega, kuid alati pole see võimalik.

Puudulik haridus või eesti keele oskus võivad mõnel puhul olla põhjus, miks noormeest ei suunata teatud eriala väljaõppele. Ljapini sõnul korraldatakse sõduri baaskursuse ajal eesti keele kursusi neile, kelle riigikeele oskus on napp.

«Rääkides konkreetsest reamehest, siis puuduliku hariduse tõttu ei saanud teda määrata allohvitseride kursustele ja kuna ta eesti keelt praktiliselt ei valda, siis ei saanud saata teda autojuhi väljaõppele, ka edasine määramine autojuhi kohale osutus võimatuks,» selgitas Ljapin. Ta lisas, et keeleoskamatuse tõttu osutus võimatuks reamehe saatmine Scoutspataljoni koolitusele.

Tagasi eesti keele tundi

Ljapini sõnul peab Erik pataljoni ülema otsuse alusel uuesti minema sõduri baaskursustele, kus ta peab läbi tegema uue eesti keele kursuse. Pärast selle läbimist on tal võimalik omandada üks jalaväe erialadest ning jätkata teenistust jalaväes.

Oktoobri alguseni teeb Erik abitöid autoremonditöökojas, vajaduse korral teeb majandustöid ja osaleb väliõppuste tagalateenistuses.

Tagasi üles