:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2011/11/09/826576t1h6fc5.jpg)
Kas see, kui prokurör teatab kriminaalasja algatamisest keeldumist põhjendades kannatanule ladina keeles nemo plus iuris ad alium transferre potest, quam ipse haberet*, ilma täiendava selgituseta, mida see kõik eesti keelde panduna tähendab, ongi Eesti õiguspraktikas lubatud ja tavaline?
Tundub nii, kui lugeda Põhja ringkonnaprokurör Andrei Voronini 24. oktoobril koostatud Lasnamäe Kalevipoja põik 2 korteriühistu juhatuse kaebuse rahuldamata jätmise määrust.
Oktoobri keskel vaidlustas Kalevipoja põik 2 korteriühistu juhatuse liige Viktor Rastoshanskiy Põhja ringkonnaprokuratuuris politsei otsuse mitte algatada nende avalduse põhjal kriminaalasja korteriühistu endise juhatuse asjus, keda korteriühistu uus juhatus kahtlustab üle 800 000 krooni raiskamises.
Prokuratuurile esitatud palves soovis Rastoshanskiy, et õiguskaitseorgan teavitaks oma otsusest ka korteriühistu palgatud Reval Advokaadibürood. Ringkonnaprokurör Voronin leidis, et politsei otsus kriminaalasjast algatamisest keelduda on igati seaduslik.
Kuid, mis peamine, oma määrusest ei pidanud Voronin võimalikuks advokaadibürood teavitada. «Lähtudes põhimõttest nemo plus iuris ad alium transferre potest, quam ipse haberet,» põhjendas ringkonnaprokurör. Ja kõik. Punkt. Ei ühtegi selgitust.
Kui Postimees uuris taolise vastuse «normikohasust» riigi peaprokurör Norman Aasalt, siis Aas möönis, et ladinakeelsed terminid ja fraasid on juriidilises sõnavaras «üsna sageli» kasutatavad.
«Samas on need kohased siiski juristide omavahelistes aruteludes,» nentis peaprokurör. «Juurahariduseta inimestega suheldes tuleb eelistada eesti keelt või vähemalt selgitada kasutatud ladinakeelse väljendi sisu.»
Prokurör Voronin ei soovinud juhtunut Postimehele lähemalt selgitada.
*nemo plus iuris ad alium transferre potest, quam ipse haberet - mitte keegi ei saa rohkem õigusi teisele isikule üle kanda, kui ta endal on/võiks olla