Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu sõnul keskendutakse praegu liialt tagajärgedele ja probleemide ennetamisele pole pööratud küllaldast tähelepanu.
Tikerpuu: Eesti lastekaitsesüsteem ei ole piisavalt efektiivne
14. november 2011, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laste ja perede olukorra paranemiseks on riigis viimasel ajal toimunud väga olulised arengud. 20. oktoobril kiitis valitsus heaks «Laste ja perede arengukava 2012-2020», mille eesmärgiks on laste ning perede heaolu suurendamine ja elukvaliteedi tõstmine.
Antud arengukava näol ei ole kindlasti mitte tegemist bürokraatliku ning riiulisse seisma pandava dokumendiga, vaid reaalse tööplaaniga, mida asutakse riigi igal tasandil ellu viima.
Üheks olulisemaks eesmärgiks on muuhulgas meie senise laste ja perede toetamise süsteemi tõhusamaks muutmine, sh lastekaitse korralduse kaasajastamine ning uue lastekaitse seaduse koostamine.
Tänane Eesti lastekaitsesüsteem ei ole piisavalt efektiivne. Keskendutakse liialt tagajärgedele ja probleemide ennetamisele ei ole pööratud küllaldast tähelepanu.
Kohalike omavalitsuste ja erinevate teenusteosutajate haldusvõimekus on suhteliselt madal – lapsi ja peresid toetavate teenuste hulk ei ole piisav, kvaliteet ei ole tagatud ja tõenduspõhiste programmide kasutamine on harukordne.
Selgelt vajab arendamist erinevate valdkondade, nt haridus, sotsiaal, õiguskaitse, meditsiin, vaheline koostöö. Uue lastekaitse seaduse koostamist ei saa vaadelda eraldiseisvana kogu süsteemi arendamisele suunatud tegevustest.
Kuna just lastekaitse korralduse arendamiseks kavandame lähiaastatel mitmeid olulisi muudatusi, siis on vajalik seda toetada ka regulatsioonidega.
Uus lastekaitse seadus tuleb valitsusele esitada kinnitamiseks 2013. aasta lõpus.
Üheks olulisemaks tegevuseks senise korralduse tõhustamisel on laste ja perede regionaalsete nõuandekeskuste rajamine.
Senise kahetasandilise süsteemi (kohalik omavalitsus ja riik) juurde täiendavalt regionaalse tasandi loomise eesmärgiks on pakkuda tuge kohalikele omavalitsustele keeruliste lastekaitsejuhtumite lahendamisel ja teenuste pakkumisel.
Samuti on keskuste väljaarendamise kaudu kavas tõsta laste ja peredega tehtava töö professionaalsust, koordineerida kvaliteetsete, tõenduspõhiste ning laste ja perede vajadustest lähtuvate teenuste osutamist.
Lisaks on oluline erinevate valdkondade integreeritus, et lapsed ja pered saaksid süsteemselt abi nii haridus-, sotsiaal-, õiguskaitse kui vaimse tervise teenuste ja abi näol.
Kui vaadata teiste maade arenguid, siis päris mitmed riigid on läinud üle sarnasele süsteemile, tuues abi ja teenuste korraldamise regionaalsele või riigi tasandile.
Meile olulise eeskujuna võib välja tuua nt Norra riigi, kus taolist süsteemi on rakendatud alates 2004. aastast ning kelle positiivsest kogemustest me saame palju õppida.
Regionaalsete keskuste väljaarendamisel teeb Sotsiaalministeerium tihedat koostööd nii haridus-ja teadusministeeriumi kui Justiitsministeeriumiga, kellega on ühiselt ettevalmistamisel ühisprogramm «Laste ja noorte riskide vähendamine» ning mille rahastust loodame Norra ja EMP finantsmehhanismidest.
Antud programmi kavandamisel on oluliseks partneriks ka Norra riik, kust oleme saamas vajalikku panust ekspertiisi ja nõustamise näol.