OECD võrdlus: Eestis on kättesaadav haridus, aga õpetajate palgad väikesed

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Klassiruum

FOTO: Margus Ansu

Vastavaldatud OECD haridusstatistika toob esile, et Eestis on alus- ja põhihariduse saamise võimalused teiste riikidega võrreldes väga õiglased, seda eriti lasteaia puhul. 

Uuring tõi esile, et erinevalt enamikust OECD riikidest ei mõjuta Eestis vanemate haridustase nende laste osalemist koolieelses hariduses: kõrghariduseta vanemate alla kolmeaastased lapsed käivad koolieelses lasteasutuses sama tõenäoliselt kui kõrgharidusega vanemate lapsed.

Haridus- ja teadmusminister Mailis Reps sõnul kinnitab OECD võrdlus, et eesti on oma haridussüsteemiga õigel teel. «Tahame veelgi edasi liikuda ja näiteks alushariduse kättesaadavust parandada, sest nagu ka OECD kinnitab, on see kõige parem viis jõuda tõepoolest iga lapseni,» rääkis minister ja lisas, et selleks on plaan alustada läbirääkimisi, et muuta lasteaed osaliselt või täielikult tasuta kättesaadavaks.

OECD toob välja ka Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid, ulatudes üle 50 protsendi. «Absoluutnumbrites on meie õpetajate palgad võrreldes rikkamate riikidega tagasihoidlikud ja just seepärast peab palgatõus jätkuma võimalikult kiirelt,» kommenteeris Reps. Sel aastal on õpetajate miinimumpalk 1150 eurot, järgmisel aastal tõuseb see 1250 euro peale. Õpetajate keskmine palk peaks 2019. aastal jõudma 1500 euroni. 

OECD analüüsis ka soolisi erinevusi: Eestis omandab kõrghariduse rohkem naisi kui mehi, kuid kõrgharidusega mehed leiavad töö palju kergemini kui naised. Mõlemad soolised erinevused on viimasel kümnel aastal olnud püsivad.

Lisaks pöörati tähelepanu välismaal sündinute võimalustele haridussüsteemis.

Tagasi üles