Paavst – inimlik inimene (1)

Vilja Kiisler
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ardi_Philippe_Jordan.mp4
Ardi_Philippe_Jordan.mp4 Foto: Pilt videost

Teisipäeval Tallinna külastava paavst Franciscusega on kerge jutu peale saada ning isegi nalja visata, kinnitab katoliku kiriku juht Eestis, Tema Ekstsellents piiskop Philippe Jourdan.

Kui palju häid lambaid mahub ühte lauta?

Päris palju. Paavst Franciscus kohtub Eestis ka noortega, ja alguses olime nii mina kui ka teiste kirikute juhid natuke mures, kas ikka jagub nii palju huvilisi noori, et Kaarli kirik saaks täis. Aga juba kuu aega enne paavsti tulekut oli end registreerinud nii palju inimesi, et kirik saab puupüsti täis.

Miks on eestlaste katoliiklik kogukond nii palju väiksem kui protestantide oma?

Enne reformatsiooni oldi siin peamiselt katoliiklased. 16.–17. sajandil pidi inimestel olema valitsejaga sama usk. See seletab, miks Leedu on katoliiklik maa ja enam-vähem pool Lätit ka. Nii et sellel on ajaloolised põhjused. Mina ei usu, et see oleks eestlaste geenides, et nad peaksid olema ühes või teises konfessioonis. Igaüks meist sõltub traditsioonist ja perekonnast, aga usk on ka individuaalne valik. Nüüd tunnistab seda ka ühiskond: inimene ise valib oma usu.

Jah, katoliiklasi on Eestis vähe, aga 22 Eestis elatud aasta jooksul on mul olnud huvitavam olla katoliku vaimulik just siin, mitte Prantsusmaal, kus katoliiklasi on väga palju ja usuelu palju organiseeritum. Vaimulikule teeb kõige rohkem rõõmu see, kui ta saab aidata inimesi nende usulise teekonna alguses.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles