Pentus-Rosimannus: istuv valitsus on nagu doktor Valuson (12)
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
21. oktoober 2018, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Opositsioonilise Reformierakonna parlamendipoliitik Keit Pentus-Rosimannus iseloomustas valitsust Kornei Tšukovski loodud lasteraamatu tegelasena doktor Valuson, kes ei ravi haigusi vaid püüab neid muul moel leevendada või patsiendi tähelepanu mujale juhtida.
«Praegune valitsus on nagu doktor Valuson (vene keelses originaalis doktor Aibolit - toim). Tuleb patsient tema juurde ja ütleb, et nägemine on kehvaks läinud. Aga selle asemel, et prille välja kirjutada ütleb doktor, et ma kirjutan teile jäätise välja,» rääkis Pentus-Rosimannus saates «Otse Postimehest». «Patsient on pime küll, aga saab vähemalt suu magusaks teha. See väikeste kenade paeltega kinni seotud kingituste tegemine ei lahenda mitte ühtegi tegelikult Eesti ees olevat probleemi».
Pentus-Rosimannus nimetas Eesti lähiaja suurimate tähelepanu vajavate probleemidena rahvastiku vananemise, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning «maksukaoses korra loomist».
«200 miljonit Eesti maksumaksja raha jäeti Lätti ja ma ei tea, mida lätlased selle rahaga teevad. Meie oleksime selle raha eest saanud suure osa Tallinn-Tartu maanteed valmis ehitada või maksta 600 eurot kuus igale vanaduspensionärile,» rääkis Pentus-Rosimannus.
Rahvastiku vananemist nimetas poliitik Eesti lähikümnendi üheks suurimaks lahendamist vajavaks probleemiks. «Tänane valitsus ignoreerib seda probleemi ja pole algatanud ühtegi reformi, mis aitaks Eestil selleks valmistuda. Ma loen aasta olulisemat dokumenti riigieelarvet, ja ma ei näe selles mitte ühtegi muudatusettepanekut või reformialgatust, mis annaksid selle probleemi lahendamiseks vastuseid,» märkis Pentus-Rosimannus. Ta lisas, et ühiskonna vananemise probleemi saab leevendada tervishoiu, teede ja tänavate korrashoiu, ühistranspordi korraldamise ja pensionipoliitika kaudu.
«Kui minu vanaisad ja vanaemad oleksid elus, siis nende igakuine pension pärast aastakümneid tehtud tööd oleks umbes 400 eurot kuus. Kuidas on 400 euroga kuus võimalik toime tulla nii, et sa mitte ainult ei kata kohustuslikke kulutusi, vaid ka korra aastas lähed reisile või korra kuus teatrisse ja kontserdile?» küsis parlamendipoliitik.