Ehkki seadus nõuab, et volikogu istungid toimuvad eesti keeles, näitasid keeleinspektsiooni kontrollid, et Narva linnavolikogus räägitakse valdavalt vene keeles.
Narva volikogu istungitel kuuleb eesti keelt napilt
23. november 2011, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleinspektsioon käis Narva linnavolikogu istungeid kuulamas 27. oktoobril ja 3. novembril ning kuulis eesti keelt vaid napilt.
«27. oktoobril juhatati volikogu koosolekut vene keeles, ettekanded peeti vene keeles, samuti sõnavõtud. Eesti keeles esines linnapea [Tarmo Tammiste – toim], kes andis ise seejärel oma sõnumi edasi ka vene keeles,» rääkis keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. «See, mis puudutas linnavalitsuse ametnikke – see pool oli korras, aga volikogu liikmete keel oli venekeelne.»
«3. novembril esinesid eesti keeles rahandusameti direktor [Raissa Lihhuša] ja linnasekretär [Ants Liimets], mõlemad tõlkisid lühidalt ka oma ettekanded vene keelde, seejärel olid mõningad sõnavõtud, millest 6 olid vene ja üks eesti keeles,» andis Tomusk ülevaate.
«Me ei ole käinud kõikidel volikogu istungitel, aga nende kahe põhjal võib öelda, et nõuet, et volikogu töötaks eesti keeles, suuresti ei täideta,» ütles Tomusk. Keeleinspektsioon saatis volikogu esimehele Aleksandr Jefimovile kirja, paludes selgitust ja ettepanekuid, mida ta tegema hakkab, et viia volikogu töö kooskõlla keeleseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõuetega.
«Istungid on avalikud ja igaühel on õigus sinna minna ja kuulata riigikeeles, mis seal toimub. Kas otsustatakse mingi tõlkimise võimaluse kasuks...?» pakkus Tomusk.
Eelmine esimees oskas paremini
Tomusk võrdles, et Narva eelmise linnavolikogu esimehe, sellest kevadest riigikokku valitud Mihhail Stalnuhhini juhtimise ajal oli probleem minimaalne. «Me teame, et ta valdab perfektselt mõlemat keelt, nii et ta juhtis istungit vajadusel mõlemas keeles, vajadusel tõlkis, siis oli vaid mõningaid probleeme.»
Vahel kasutati ka sellist lahendust, et mitteametlikul koosolekul arutati eelnevalt asjad läbi ning seejärel toimus ametlik istung, kus pikki arutelusid ei olnud, aga töö toimus eesti keeles.
«Aga praegune linnavolikogu esimees on ise tunnistanud, et tema eesti keele oskus on vilets, ta saab küll mõningal määral aru, aga ise rääkida ei oska. Ta on lubanud oma keeleoskust täiendada, aga ega me saagi eeldada, et volikogu esimees peaks tõlgi rollis olema. Seal tuleb muu lahendus leida,» rääkis keeleinspektsiooni juht.
Kirjalik asjaajamine käib Narvas täiesti korrektselt riigikeeles.
Ka Postimehe telefonikõne Aleksandr Jefimovile andis tunnistust, et mehe keeleoskus on äärmiselt napp. Ajakirjanik sai oma küsimused esitatud eesti keeles, küll aeglaselt artikuleerides ja kaks korda korrates, ent vastuse puhul tuli leppida venekeelsega.
«Mul on vaja variantide läbimõtlemiseks rohkem aega, sest keeleinspektsioon soovib minu nägemust ja ettepanekuid. Selle peale kulub natuke rohkem aega ja praegu ma pole valmis sel teemal rohkem rääkima,» sõnas Jefimov.
Vastuolu seaduste nõuetes
Tomusk vaatas probleemi veidi laiemalt ja nägi selle ühe põhjusena vastuolu eri seaduste nõuetes – ühelt poolt volikokku kandideerijatelt eesti keele oskust ei nõuta, teisalt aga peavad nad sinna valituna hakkama selles keeles töötama.
«Keeleinspektsioonil ega kellelgi teisel ei ole õigust volikogu liikmete keeleoskust kontrollida või neilt seda neilt nõuda. Kuna aga volikogu töökeel on eesti keel, võib aru saada, et nad peaksid seda mingilgi määral oskama, et rahvaesindajana töötada,» selgitas Tomusk.
Tomuski sõnul võiksid seadused täpsemad olla. «Keeletunnistust neilt nõuda poleks mõistlik, aga näiteks võiks kandideerijad anda omakäelise kinnituse, et nad saavad eestikeelse tööga linnavolikogus hakkama,» arvas ta.
Samamoodi ei nõuta keeleoskust riigikogu liikmetelt. Keeleoskuse nõue saadikutele tühistati 2001. aastal pärast mitmeaastast vaidlust selle otstarbekuse üle. «Nõue kehtestati 1996. aasta suvel ja selle üle toonane riigikogu vaidles väga elavalt, kuni lõpuks leiti, et nõue pole mõistlik. Arvati, et kui volikogu töökeel on eesti keel ja see on seaduses kirjas, siis sellest lähtudes ka valija teeb oma otsuse, et valib volikogusse eesti keelt oskavad inimesed.» Tomuski hinnangul ei saa aga valijale panna kohustust mõõta oma lemmikpoliitiku keeleoskust.
Keeleinspektsioon läks Narva linnavolikogu kontrollima teadete peale. Teistest linnadest pole teateid tulnud ja kontrollimas pole mujal käidud.