Miks kellakeeramisreferendum ei ole hea mõte
Täiendatud!

PRN01: UNI : PÄRNU, EESTI, 04JAN06- Magamine, laps magab ul/Foto URMAS LUIK PÄRNU POSTIMEES

FOTO: URMAS LUIK / PRNPM/EMF

Kui kellakeeramise teema referendumile panna, siis ei saa hääletada need, keda see teema kõige enam puudutab: lapsed ja noorukid.

Postimehes neljapäeval ilmunud lugu kellakeeramise rahvahääletusele sobimise kohta tekitas küsimuse, kas see on ikka hea mõte ning kas selliseks sammuks on piisavalt infot. Ökoloog Edgar Karofeld leiab, et kui kellakeeramise teemal tõesti rahvahääletus toimuks, siis lähtuks see vaid emotsioonidest, mitte arvudest. Tema hinnangul on kindlasti vaja uuringut, mille üle sisuliselt arutleda. „«Ei taha, et läks nii nagu Brexitiga,» põhjendab ta, «et inimesed otsustavad millegi üle, mille tagajärgedest pole neile keegi rääkinud.»

Geneetik Maris Teder-Laving seevastu leiab, et uuringuid kellakeeramise kahjulikkuse kohta on tehtud juba küllalt, ning krononobioloogid ja uneuurijad on öelnud ka seda, missugusele ajale oleks sobiv jääda: õigem on valida vööndiaeg. «Meie peame oma kliimavööndis suuresti lähtuma talveperioodist, mil vööndiajast varasem ärkamine pimedas ja külmemas talvehommikus ei tule tervisele kasuks,» sõnab ta. «Suvel saavad inimesed hommikust valget aega soovi korral ju ise paremini ära kasutada.» Rahvahääletus pole Teder-Lavingu sõnul just kõige parem mõte, sest siis ei saa sõna lapsed ja noorukid, keda see varasem ärkamine kõige rohkem puudutab. «Rahvahääletusele lootes eeldame, et  inimesed suudavad teha argumenteeritud valiku, mitte vastama emotsionaalselt pinnalt, nt kõigile ju meeldivad pikad valged suveõhtud.»

Unearst Heisl Vaher ei poolda samuti referendumit sel teemal, sest kohe ja oluliselt kannatavad kellakeeramise all lapsed, noored ja varasemate unehäirete ja muude krooniliste haigustega inimesed, kes moodustavad seega haavatava vähemuse. Aga Vaheri sõnul on asi peamiselt hoopis selles, et me magame üleüldse liiga vähe – ja pidev viibimine  suveajas lühendab veelgi ööune pikkust. «Viibimine vööndiajas on tervislikku und soodustav meede, mis soodustab normaalset und ja väljapuhkamist,» lausub ta «Vööndiajas viibimine tagab valguskoormuse vähenemise õhtul, mis soodustab normaalset magamajäämist ja toetab pikema öise une kestmist. See on müüt, et valget aega peab olema maksimaalselt palju ning seda tuleb pidevalt tarbida. Kui tundub, et lapsed peavad pimedas kooli minema, siis ei pea mitte kella keerama, vaid lubama lastel kauem ja välja magada ning kool peaks algama hiljem.»

Tervisele on kõige kasulikum hoida öist uneaega pidevalt võimalikult sarnasena ehk minna igal õhtul magama ühel ja samal ajal, meenutab Vaher. «Teine oluline mõjur on õhtuse hämara valguse tarbimine, et kehas saaksid vallanduda eelseisvat und ette valmistavad muutused. Kui igal õhtul minna magama eri ajal või hilja ning eirata vajadust kella 21 ja 22 vahel vähendada valguskoormust, siis on unehäirete teke tõenäoline.»

Bioloog ja ökoloog Martin Zobeli meelest aga võiks selles asjas lähtuda tervest mõistusest: kellaaeg peaks olema reguleeritud nii, et inimeste reaalne ärkveloleku aeg langeks maksimaalselt valgele perioodile. «Veidi liialdades: kui ikka öösel kell kolm valgeks läheb, siis ei aita aasimisest, et tõuske üles varem ja minge varem magama,» kõneleb ta. «Elu on ju sätitud nii, et tööd/koolid algavad kell 8, huvitavad telesaated tulevad pärast õhtuseid uudiseid.»

Bioloog Kristjan Pordi sõnul ei saa kuidagi öelda, et rahvahääletuste tulemus tõenditega arvestataks: hääletajate enamus ei saa tõenditest aru või siis lihtsalt ei usu neid. «Järelikult ei ole rahvahääletamine teaduslik seisukoht, see on pigem emotsionaalsete eelistuste demonstratsioon, milles üks osa peab arvestama võitjate valikuga,» ütleb ta. Kellakeeramise teema puhul pole Pordi sõnul ka selge, missuguseid tõendeid on üldse vaja. «Näiteks oli talveaja algne põhjendus energia kokkuhoid. Tänaseks on energiakulukad seadmed tehtud säästlikumaks ja tarbimise osas nutikamaks, mistõttu see argument on kaotamas kehtivust. Teistsugune teema seostub kellanihutamisest tulenevate terviseriskidega, mille kohta tõendeid on vähem ja kirjeldatud risk suhteliselt väike. Samas on riski olemus elu ohustav.»

Neljapäevases Postimehes avaldasid mitmed ühiskonnategelased ja ühiskonnateaduste õppejõud arvamust, et kellakeeramise võiks rahvahääletusele panna. Senimaani on Eestis olnud vaid kaks referendumit: põhiseaduse vastuvõtmise ja Euroopa Liitu astumise asjus. Teiste teemade toomiseks rahvahääletusele on riigikogu seni käe ette pannud, sest kui referendum läbi kukub, peab riigikogu põhiseaduse kohaselt laiali minema. Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond soovivad põhiseadust muuta nii, et rahvahääletusi saaks korraldada rohkem.

Tagasi üles