Siseminister nõuab vanglast vabanenud pedofiili näitel: Tallinna linn täitku oma kohustusi
Lisatud Tallinna sotsiaaltöö keskuse kommentaar

Siseminister Andres Anvelt.

FOTO: Liis Treimann

Hiljuti vanglast vabanenud seksuaalkurjategija Artur Aibetovi juhtum ajendas siseminister Andres Anvelti pöörduma Tallinna linnavalitsuse poole, kuna linna sotsiaalasutused ei ole soovinud meest oma katuse alla lubama ning tema abistamisega on tegelenud vaid politseinikud.

Anvelt märkis sellel nädalal Tallinna linnapeale Taavi Aasale saadetud pöördumises, et praegu Lasnamäel elav Aibetov on näitlik üksikjuhtum, kuid ta soovib pöörata kirjaga tähelepanu laiemale kostööprobleemile.

Aibetov vabanes hiljuti vanglast pärast kolme aasta ja kuue kuu pikkuse karistuse kandmist lapseealise seksuaalse ahvatlemise, lapsporno valmistamise ja hoidmise eest. Pärast vabanemist on mees olnud väga suure avaliku huvi all, tema tegemistest informeeritakse igapäevaselt politseid ning sotsiaalmeedias moodustavad kohalikud elanikud mehe suhtes vaenulikult meelestatud gruppe.

Kogukonnas tuntakse meest nägupidi ning piirkonnapolitsei hinnangul on mehe turvalisus ohus. 

Anvelt märkis, et kuigi seadus kohustab vanglast vabanenu viimase elukoha järgset omavalitsust ehk käesoleval juhul Põhja-Tallinna linnaosavalitsust andma talle sotsiaalset tuge, et ole sea tehtud. Põhja-Tallinna linnaosavalitsusest selgitati Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnavanemale, et munitsipaalpinna saamiseks Aibetov ei kvalifitseeru.

«Linnaosavalitsuse sotsiaaltöötajate soovitusel suunas piirkonnavanem Aibetovi Mahtra tänaval asuvasse sotsiaalkeskusesse, kus Aibetovit ei võetud enne jutule, kui ta pöördus sinna uuesti politseinikuga. Siinkohal on oluline märkida, et piirkonnavanema ja politseiniku töö on tegeleda korrakaitseliste küsimustega ning selles juhtumis on piirkonnavanem võtnud sotsiaalhoolekande juhtumikorraldaja rolli inimese abistamiseks,» märkis Anvelt.

Siseministri sõnul ilmnes sotsiaalkeskuses toimunud kohtumisest, et sealsed sotsiaaltöötajad ei soovigi meest aidata tema varasema tausta ja eripärade tõttu, mis on vastuolus sotsiaalala eetikakoodeksiga, mis ütleb, et sotsiaaltöötaja töötab inimese heaolu tagamise nimel, sõltumata tema taustast või uskumustest.

Tallinna sotsiaaltöö keskus: me pole keeldunud peavarju pakkumisest mehe tausta tõttu

Tallinna sotsiaaltöö keskuse direktor Kersti Põldema ütles Postimehele, et päris tõele ei vasta siseministri kirjeldatud olukord, justkui oleks keeldutud Aibetovit Mahtra tänava sotsiaalkeskuses vastu võtmast tema tausta tõttu.

Põldema selgitas, et kui Aibetov tuli Mahtra tänava sotsiaalkeskusesse ei olnud seal lihtsalt vabu kohtu ja teda ei olnud võimalik vastu võtta.

«Sotsiaalkeskuse töötajad ei teadnud tema taustast midagi, alles hiljem nägime meedia vahendusel, kellega oli tegemist. Me olene varem pakkunud vanglast vabanenutele peavarju ja teeme seda edaspidi. Kirjeldatud juhtumi ei ole kuidagi seotud sellega, nagu oleks keskus keeldunud mehele peavarju andmast tema tausta tõttu,» ütles Põldema.

Pärast piirkonnavanema pingutusi ning partnerasutustele tehtud mitmeid pöördumisi leiti Arturile lõpuks ajutine öömaja kuueks kuuks, kuid see ei lahenda politsei hinnangul probleemi.

«Elukoha puudumine ja hulkumine soodustavad töökohast ilma jäämist, sissetuleku kaotamist ja tervisekindlustuse katkemist, mistõttu võivad hävida esimesedki sammud sotsialiseerumise suunas ja suurendada inimese sotsiaalset tõrjutust. Nii kaob ka politseil võimalus inimesel silma peal hoida ning uusi süütegusid ennetada,» nentis Anvelt.

Siseministri sõnul on politsei nõus olema aktiivne võrgustikupartner, kaasa mõtlema ja abistama oma pädevuse piires, kuid politsei ei saa võtta juhtrolli sotsiaalsetes küsimustes.

«Politsei  hinnangul on üldiseks probleemiks mitte niivõrd teenuste, programmide ja tugisüsteemide vähesus, kuivõrd Aibetovi ja mitmete teiste kaasuste lahendamisel ilmnenud aspekt, et teenuseid on, kuid asjaomased ametnikud ei oma ülevaadet nende olemasolust ja kasutamise võimalustest. Samuti on murettekitav ametnike passiivsus inimeste abistamisel ja programmi suunamisel. Ühe lahendusena näeme vastavate andmebaaside olemasolu ja nii politseiametnike kui kohalike omavalitsuste sotsiaalüksuste ametnike teavitamist erinevate teenuste olemasolust ja kasutamise võimalustest. Peame väga oluliseks ametnike koolitamist, hoiakute ja väärtustega tegelemist ning supervisiooni pakkumist, et iga inimene Eestis saaks õigel ajal tuge ja abi,» kirjutas siseminister.

Seksuaalkurjategija Artur Aibetov on varem pälvinud korduvalt ajakirjanduse tähelepanu.

Delfi kirjutas augusti lõpus, et seksuaalkuritegude eest vanglakaristust kandnud ja hiljuti vabanenud Aibetov on kirjutanud sotsiaalvõrgustikus 11-13-aastastele tüdrukutele ning on neid üritanud šokolaadi ostes kohtuma meelitada.

Mehest tegi 2014. aastal uudislõigu ka «Aktuaalne kaamera». Selgus, et alaealiste internetis ahvatlemise eest süüdi mõistetud mees jätkab internetis ohvrite otsimist, kuigi ta oli samal ajal kriminaalhooldaja järelevalve all.

Tagasi üles