Lumani hinnangul vajab haridus riiklikult ühtset lähenemist (1)
15. november 2018, 18:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani hinnangul on hariduses ühtse kvaliteedi tagamiseks vaja, et riik vastutaks nii koolide ülalpidamise ning õppe- ja õpetajate taseme eest.
Luman sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aastapäeva puhul peetud kõnes, et teda paneb muretsema Eesti üldhariduse kvaliteet.
«Olen jätkuvalt veendunud, et põhihariduse korraldamine saab tulevikus olla edukas vaid kogu riigis ühtselt ja riigi poolt korraldatult,» sõnas Luman. «Kindlasti peab paljudes küsimustes arvestama ja olema tagatud kohaliku kogukonna kaasatus kooli arengusse, kuid kooli ülalpidamise, palkade, õppetaseme ja õpetajate kvaliteedi küsimused tuleb otsustada riiklikul tasemel.»
«Ühtne ja hea haridus puudutab meie kõigi tulevikku,» sõnas Luman.
«Et saavutada meie inimeste parem teadmiste tase ja suurem ametialase väljaõppega inimeste hulk ühiskonnas, tuleb paratamatult otsida suuremat sünergiat gümnaasiumite ning ameti- ja kutsekoolide vahel. Üldhariduse ja kutsehariduse erinev ja eraldi käsitlemine on tulevikku silmas pidades põhjendamatu,» sõnas Luman.
Ta tõi esile, et Eestis väheneb nii õpetajate hulk kui õpilaste arv. «Sellele mõeldes on nii loogiline, kui ka otstarbekas, nii füüsiliselt kui ka sisuliselt liikuda sinna poole, et ametiõpe ja üldkeskhariduse omandamine oleks võimalik senisest enamatel juhtudel koos,» ütles Luman. «Me ei pea põhjendatuks uute riigigümnaasiumite rajamist kutseõppekeskustest eraldi. Neid on võimalik pidada koos. Luues sünergiat õppekvaliteedis ja andes noortele rohkem valikuvõimalusi.»
Lumani hinnangul on väikeriigis põhihariduse korraldamine võimalik ikkagi vaid riiklikul tasemel.