President kritiseerib valitsust: nädal aega on köetud ühiskondlikku hüsteeriat, valetatud ja haiget tehtud (45)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Kersti Kaljulaid pidi minema Marokosse ÜRO ränderaamistikule toetust avaldama, kuid nüüd keeldub ta minemast, kuni valitsus ühtselt aru saab, kas ja millele üldse toetust avaldatakse.
President Kersti Kaljulaid pidi minema Marokosse ÜRO ränderaamistikule toetust avaldama, kuid nüüd keeldub ta minemast, kuni valitsus ühtselt aru saab, kas ja millele üldse toetust avaldatakse. Foto: Timothy A. Clary/AFP/Scanpix

President Kersti Kaljulaid ütles valitsuse tänast otsust kommenteerivas avalduses, et ÜRO ränderaamistik loob suuremat mõistmist ja koostööd ning ei muuda Eesti seadusi või valikuvõimalusi.

Presidendi avaldus täismahus:

Valitsuserakondade üksmeele ootamatu lahtumine on võimaldanud nädal aega kütta ühiskondlikku hüsteeriat, inimestele valetada ja haiget teha. Ka tahtlikult, sidudes ränderaamistiku külge asju, mis küll tõele ei vasta, kuid ühiskonna lõhestamiseks sobivad hästi nagu pagulaste küsimus, mida see deklaratsioon tegelikult ei käsitle. 

Jah, võib küll noogutada, et see on «tavapärane valimiskampaania», aga ma ei ole sellega nõus. Me ei tohi leppida, et tavapärane valimiskampaania ongi midagi libauudiste ja vihakõne vahepealset, mille käigus pööratakse selg Eesti välispoliitika põhijoontele, mida oleme 27 aastat üheskoos loonud ja ehitanud. Eesti inimesed väärivad paremat. 

Me peame rääkima ka asja sisust. Sellest, miks Eesti koos kõigi teiste maailma riikidega kahe aasta eest tõdes, et me vajame suuremat ühist arusaamist, mis asi on ränne. Me ei saa pead liiva alla pista ja loota, et ehk ränne lakkab ka koos sellega olemast. Me võime laua tagant ära jalutada, kuid sellega me oleme üksnes minetanud võimaluse kaasa rääkida, mitte probleemi lahendanud. Eesti jaoks on ülioluline, et kehtiks rahvusvahelistel lepetele ja reeglitele põhinev maailmakord ja kui me ise neisse enam ei usu, on keeruline edaspidi nõuda seda ka teistelt. 

ÜRO ränderaamistik loob suuremat mõistmist ja koostööd, see ei loo uut õigust ega muuda Eesti seadusi või valikuvõimalusi. Just koostöö on see, mis on seni kõige paremini aidanud hoida Eestit ja eestlust, tagada meie riigi julgeolekut ning suurendada meie inimeste majanduslikku heaolu.

Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel, et ÜRO ränderaamistikku ei toetata. Välisminister Sven Mikseri sõnul jäi konsensus leidmata Isamaa vastuseisu tõttu leppele.

President Kersti Kaljulaid teatas varem, et Eestil saab olla ainult üks välispoliitika, ning kui ühtsetes põhimõtetes ei ole kokku lepitud, tema Marokosse ÜRO kohtumisele ei sõida.

Välisministeerium on avaldanud vastused korduma kippuvatele küsimustele ÜRO ränderaamistiku asjus. Vastus küsimusele, kas rändaraamistik kohustab Eestit rohkem kvoodipagulasi vastu võtma, on ei. «Globaalne ränderaamistik ei tekita kohustusi kvoodipagulaste vastuvõtuks,» seisab ministeeriumi kodulehel. «Ränderaamistik tähendab Eesti jaoks seni rakendatavate valdkonnapoliitikate jätkamist ega too kaasa õiguslikult siduvaid uusi kohustusi, sh kvoote.» Lisatakse, et raamistik ei kohusta tegema rahalisi kulutusi.

Välisministeerium on raamistiku tõlkinud ka eesti keelde ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel.

Kommentaarid (45)
Copy
Tagasi üles