Pedofiilid saavad endiselt nime vahetada, kuid mitte kauaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tartu vangla

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja /Scanpix

Kuula artiklit

Nimevahetus on tänases Eestis võimalik kõigile, kes selleks soovi avaldavad ja mõjuva põhjuse leiavad. See annab võimaluse oma nime puhtaks pesta ka pedofiilidele ja mõrtsukatele, kes pärast vanglast vabanemist oma nime muudavad ning tihti samade kuritegudega jätkavad. Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond plaanib peagi aga teatud astme kurjategijate nimemuutmist keelama hakata.

Kuni 2010. aasta juulini kehtis kurjategijatele nimevahetamise piirang. See tähendas seda, et karistusregistrisse kantud inimesel ei olnud õigust nime vahetada, kui ta soovis seda teha maine kahju vältimise eesmärgil. Kuna piirang oli aga pehmelt öeldes auklik ning suguvõsas esinevat perenime sai kelm ka siis võtta, rääkimata nimemuutmise õigusest abiellumisel, siis kaotati mittetoimiv piirang sootuks.

Kaks aastat tagasi arutati taas teatud kuriteo astme puhul karistusregistrisse kantud inimese nimevahetuse piiramist, kuid seejärel avalikult teema vaibus. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas kinnitas, et hetkel ei ole kurjategijate nimevahetuse soovile endiselt eraldi piirangut seatud, kuid sellegipoolest peab nime muutmiseks olema mõjuv põhjus.

«Nimeseadus võimaldab inimestel taotleda uut eesnime, perekonnanime või isikunime nimemuutmise toiminguga üldjuhul üks kord ja rohkem kui üks kord mõjuval põhjusel. Selline piirang ei kehti inimestele, kes muudavad oma perekonnanime abiellumisel,» selgitas ta. See tähendab, et läbi abiellumise võib endine kurjategija nime muuta nii palju kui tal vaid uusi abikaasasid leida õnnestub.

Inimlikust aspektist on muidugi arusaadav, et kui karistus on kantud, siis ei peakski inimest igavesti minevikuvarjud saatma. Viimaste aastate jooksul on aga meediasse jõudnud mitu juhtumit, kus kelm pärast nimevahetust kuritegudega veelgi räigemalt jätkab, mis tekitab paratamatult küsimuse nime vahetuse õigustatuse kohta.

Just perekonnanime muutmist abiellumisel ongi kasutanud mitmed kurjategijad, olles võtnud pärast abiellumist naise perekonnanime ning oma kuritegeliku käitumisega seejärel jätkanud.

Toomas Meola.

FOTO: Postimees.ee

Tuntuim sellistest juhtumitest on ehk endine ajakirjanik pedofiil Toomas Meola (endise perekonnanimega H. Liiv), kes abiellus vanglas, sai uue perekonnanime ning viis aastat pärast vanglast vabanemist astus juba uue pedofiiliasüüdistusega kohtu ette.

Teine selline on hiljuti «Radaris» kajastatud jõhkard ja naistepeksja Indrek Michael (endise perekonnanimega Joost), kes jäi osava manipuleerijana hoolimata korduvatest koduvägivalla juhtumitest politsei tähelepanuta. Kuigi Indrek oli 90-ndatel ka vangis istunud, võttis ta abielludes abikaasa perekonna nime ning jätkas oma julmustega kui puhtalt lehelt.

Elois-Catherine Haavel, endise nimega Liis Haavel.

FOTO: Konstantin Sednev

Oma nime vahetas ka kurikuulus vanuritelt raha väljapressija Liis Haavel, tõsi küll, mitte abielludes. Tema kannab nüüd nime Elois-Catherine Haavel ning pärast nimevahetust jätkas naine samas vaimus väljapressimistega.

Uue nime alt jätkas kuritegudega ka mõni aasta tagasi «Pealtnägijas» kajastust saanud endine bordellipidaja Karl, kes muutis oma nime Danny-Karl Soosuuks ning sai pärast seda suisa pahaaimamatute kolleegide seas hinnatud psühholoogiks. Peagi hakkas ta aga alaealisi tüdrukuid seksuaalselt kuritarvitama ning sai pedofiiliasüüdistuse. Nüüd on mees taas nime vahetanud ning uute «vägitegudega» pole veel silma paistnud.

Enel Pungase sõnul puuduvad siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonnal nime muutnud pedofiilide kohta andmed. Samuti ei ole neil andmeid selle kohta, kui paljud nimevahetuse taotlused on tulnud praegustelt või endistelt vangidelt. «Küll saame öelda, et viimase kahe aasta jooksul oli ca 2800 nime muutnud inimese seas 139 varasemalt karistatud inimest, kelle karistusandmed ei ole registrist kustunud,» selgitas ta.

Kuigi sellest veel avalikult räägitud pole, siis kinnitas Pungas, et raskes kuriteos süüdimõistetud inimese nime vahetamise õigus tema karistuse kehtimise ajal on ministeeriumis taas jutuks tulnud.

«Leiame, et inimesed, kes on teatud raskusastmega kuriteo (näiteks isikuvastased, riigivastased, narkokuriteod) toime pannud ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist veel kustutatud, ei peaks saama nime muuta,» selgitas ta.

Pungase sõnul on tegelikult juba välja töötatud ka vastav eelnõu nimeseaduse muutmiseks, kuid selle riigikogu koosseisu jooksul ei jõua seda enam ära menetleda. «Eelnõu esitab siseministeerium kooskõlastamiseks loodetavasti 2019. aasta esimesel poolaastal,» lisas ta.

Tagasi üles