Jaak Jõerüüt ränderaamistikust: Eestis on tehtud kaks suurt viga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jaak Jõerüüt

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Kuula artiklit

Kirjanik ja endine diplomaat Jaak Jõerüüt rääkis Kuku saates «Vahetund Postimehega» ÜRO ränderaamistikku ja praegust valitsuskriisi kommenteerides, et Eestis on tehtud kaks suurt viga, millest on väga vähe räägitud.

Esiteks on Jõerüüdi hinnangul rikutud üht põhipostulaati, mis on Eesti puhul hästi töötanud üle veerand sajandi. «Ei tohi segada välispoliitikat sisepoliitikaga ja vastupidi. See on üks esimene kord, kus seda on jõuliselt tehtud. Sisepoliitiline dimensioon ehk valimiste huvi tuli äkitselt mängu välispoliitilise käitumise juures ja mõjutas seda väga halvasti,» lausus Jõerüüt. Ta lisas, et juhtus see, mida on hoiatatud – välispoliitiline dimensioon lõi kogu sisepoliitilise olukorra sassi ehk valitsus on kriisis.

Teine asi, millest on väga vähe räägitud, on endise diplomaadi sõnul meie julgeolekulise, välispoliitilise käitumise ja diplomaatia nurgakivi, mis lepiti kokku 1990. aastate alguses. «Ma olen sügavalt imestunud ja pettunud, et kõrgel riigi tasemel on unustatud, milline see nurgakivi on. See on väga lihtne ja lühikene lause: mitte iialgi enam üksinda! Ja nüüd äkitselt näeme seda valetamisega läbipõimitud poliitilist kaost, mille tulemusel on hakanud mõne meid pidevalt jälgiva suursaadiku silmis Eesti senine suur usaldusväärsus äkitselt kõikuma.» Jõerüüdi sõnul ei muuda see homme eestlaste elu mitte üks raas, kuid meeles tuleb pidada seda, et meie julgeolekugarantii on usaldusväärsus.

ÜRO ränderaamistikust rääkides on endise diplomaadi hinnangul unustatud ka see, et selline ränderaamistik, mida proovitakse esimest korda ajaloos sõlmida, võib olla ka meile kasulik, sest see puudutab ka eestlaste liikumist maailmas. «Segadus tekib seetõttu, et inimesed ei tee vahet sõjapõgenikel, illegaalidel ja täiesti tavalisel rändel, mis on seotud õppimise, perekonnaelu ja tööga. Ära on unustatud see, et ka meilt läheb kogu aeg inimesi Soome, Rootsi, Iirimaale ja Inglismaale.»

Jõerüüt rõhutas, et väikeriigile nagu Eesti on korrastatud rändepoliitika tunduvalt kasulikum kui korrastamata olukord. «Kui nüüd kujundlikult öelda, siis kogu seda viimaste nädalate valedele toetuvat hüsteeriaõhutamist jälgides on mul vahetevahel tekkinud selline tunne, et üks trollivabrik ei tööta mitte kuskil Peterburi lähistel, vaid on päris lähedale oma pesa teinud ja kummalisel kombel jääb osa analüütikuid ja poliitikuid selle trollivabriku toodangu õngekonksu otsa.»

Vahetund Postimehega 2018-11-21

Tagasi üles